Tutt-tihane (Parus cristatus (L.), syn. Lophophanes cristatus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.
Tutt-tihase rahvapäraseid nimetused on tutiga tihane, tutt-tihalane ja metsatihane.[2]
Levila
Tutt-tihane on levinud Euroopas Pürenee poolsaarest kuni Uurali mäestikuni.
Kirjeldus
Tutt-tihase iseloomulikem tunnus on teravatipuline musta-valgekirju tutt. Ta toitub aasta läbi peamiselt putukatest.[3] Tutt-tihane on paigalind. Eesti mandriosas on tutt-tihane tavaline haudelind, kuid saartel puudub. Tema pesitsusaegne arvukus on hinnanguliselt 80 000 – 140 000 paari, talvine 200 000 – 300 000 isendit. [4]
Elupaik
Tutt-tihane elutseb okasmetsades, eelistades männikuid. Eestis on tutt-tihane eri tüüpi männimetsadele omane lind. Kuusemetsi asustab ta harvemini.[3]
Pesitsemine
Tutt-tihane ehitab pesa enamasti puuõõnsusse, kasutades sageli väike-kirjurähni, põhjatihase ja ka teiste tihaste vanu pesi. Ta võib teha pesa ka puutüve oksaauku või lõhedesse ning kasutab metsa paigaldatud pesakaste. Täiskurnas on 4–7, väga harva 8 valget roostepruunide pisilaikudega muna. Mune hautakse 13–17 päeva. Pojad on pesahoidjad, nad väljuvad pesast kahe- kuni kolmenädalastena ning seejärel püsivad pesitsuskoha läheduses.[3]
Viited
- ↑ BirdLife International (2004). Parus cristatus. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 12 May 2006.
- ↑ Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn, 1969.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud, Tallinn Valgus, 1974.
- ↑ Hirundo 1:2009
Välislingid
- Tutt-tihane andmebaasis eElurikkus
