Tulsi Gabbard (inglise hääldus: [ˈtʌlsi ˈɡæbərd]; sündinud 12. aprillil 1981 Leloaloas) on Ameerika Ühendriikide poliitik ja sõjaväelane, alates 12. veebruarist 2025 riikliku luure ülem.

Ehkki varem oli ta demokraat, astus ta 2024. aastal Vabariiklikusse Parteisse. Alates 2021. aastast on ta Ameerika Ühendriikide maaväe reservi koosseisus kindralleitnanti auastmes. Vahemikus 2013–2021 oli ta Esindajatekoja liige Hawaii osariigis 2. valimisringkonnast. Ta on esimene samoa- ja hinduameeriklane, kes on olnud Ameerika Ühendriikide kongressi ja valitsuskabineti liige.

Varasem elukäik ja haridus

Gabbard sündis 12. aprillil 1981 Leloaloas Maʻopūtasi maakonnas, mis asub Ameerika Samoa Tutulia saarel.[1][2] Hilisema Hawaii osariigi senaatori Mike Gabbardi ja tema naise Carol Gabbardi (neiupõlvenimega Porter) viieliikmelise perekonna neljanda lapsena. Tulsi isa on sünnijärgne ameerika kodanik,[3] ema Carol Gabbard (neiupõlvenimega Porter) on sündinud Decaturis Indianas. Tulsi sai nime püha basiiliku sanskritikeelse nimetuse järgi. Perekond kolis Hawaiisse 1983. aastal, kui Gabbard oli 2 aasta vanune.[4]

2002. aastal katkestas ta 21-aastasena televisiooniproduktsiooni õpingud Leewardi kogukonnakolledžis, et kandideerida Hawaii osariigi esindajatekotta. Valituks osutudes sai temast toona ajaloo noorim naine, kes on olnud osariikliku esindajatekoja liige.[5][6][7] 2009. aastal lõpetas Gabbard Hawaii Vaikse ookeani ülikooli.[8][9][10]

Sõjaväeteenistus

Gabbardi ülendamine majoriks 12. oktoobril 2015

2003. aasta aprillis, olles jätkuvalt Hawaii esindajatekoja liige, liitus ta Hawaii maaväe rahvuskaardiga.[11]

2004. aasta juulist saadeti ta rahvuskaartlasena 12 kuu pikkusele missioonile Iraaki, kus teenis spetsialistina 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna 29. toetuspataljoni meditsiinikompaniis.[12][13] Gabbard teenis logistilisel toetusalal Anakonda ja lõpetas missiooni 2005. aastal.[14][15] Välismissioonil oleku tõttu otsustas ta jätta esindajatekotta uuesti kandideerimata.[16]

2005. aastal anti talle autasu Combat Medical Badge "osalemise eest lahinguoperatsioonides vaenlase tule all operatsiooni Iraagi vabadus III toetuseks.""[17] Samuti on talle antud Ühendriikide eeskujuliku teenistuse medal[18] ja Saksa relvajõudude aumärk militaarse asjatundlikuse eest.[19]

2007. aastal lõpetas Gabbard esimese naisena lühendatud ohvitseriväljaõppe Alabama sõjaväeakadeemias oma lennu parimate hulgas. Talle anti nooremleitnandi auaste ja ta jätkas teenistust 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna juures sõjaväepolitseinikuna. Aastatel 2008–2009 teenis ta Kuveidis, olles mh esimene Kuveidi sõjaväerajatisse sisenenud naine ja esimene Kuveidi sõjaväe aumärgi saanud naine.[20]

2015. aastal sai Gabbard majori auastme.[21][22] Ta jätkas teenistust Hawaii rahvuskaardis kuni viidi 2020. aasta juunis üle Californias paikenvasse maaväe reservüksusesse Ameerika Ühendriikide maaväe tsiviilasjade ja psühholoogiliste operatsioonide väejuhatuse alluvuses.[23][24]

4. juullil 2021 anti talle kindralleitnandi auaste[25][26] Gabbard viibis sel ajal Aafrika sarvel, täites tsiviilasjade ohvitserina ülesandeid erioperatsioonil.[25][27][28] Seejärel määrati ta Oklahomas Tulsas baseeruva 354. rügemendi 1. pataljoni ülemaks.[29][30]

Poliitilise karjääri algus

2002. aastal võitis ta 43% häältega demokraatliku partei eelvalimised Hawaii esindajatekoja 42. valimisringkonnas ning edestas seejärel 60,7% häältega vabariiklasest vastaskandidaati Alfonso Jimenezest.[31][32] 21-aastasest Gabbardist sai Hawaii ajaloo noorim esnindajatekoja liige ning sel ajal oli ta ka noorim USA osariigi esindajatekotta valitud naine.[33][7]

Ameerika Ühendriikide esindajatekojas (2013–2021)

2012. aasta valimistel järel sai Gabbardist esimene samoalasest Ameerika Ühendriikide Kongressi liige, samuti on ta ajaloo esimene hindu USA kongressis.

2020. aasta presidendikampaania

2019. aasta 11. jaanuaril CNN-le antud intervjuus teatas ta kavast kandideerida 2020. aastal Ameerika Ühendriikide presidendiks ja alustada ametlikku valimiskampaaniat järgmisel nädalal.[34][35]

CNN kirjeldas ta kampaania välispoliitilist platvormi interventsionismivastasena ja kirjeldas Gabbardi majandusprogrammi populistlikuna.[36][37]

Ta lõpetas kampaania 2020. aasta märtsis ja avaldas seejärel toetust Joe Bidenile.

Riikliku luure ülem (alates 2025)

13. novembril 2024 esitas presidendivalimised võitnud Donald Trump Gabbardi USA riikliku luure ülema (Director of National Intelligence; DNI) kandidaadiks, tuues esile tema juhiomadusi ja sõjaväelist kogemust.[38][39][40]

Kandidaadiks nimetamine tekitas avalikkuses poleemikat ja vastukaja.[41][42][43] Üle 100 endist rahvusliku julgeolekuga tegelenud ametnikku allkirjastasid avaliku kirja, milles kritiseerisid Gabbardi nomineerimist DNI-ks.[44][45][46]

Tema kuulamine Senati luurekomitee ees toimus 30. jaanuaril 2025.

4. veebruaril 2025 hääletas luurekomitee 9-8 parteiliini pidi Gabbardi ametisse nimetamise poolt.[47] 12. veebruaril kinnitas senat ta kandidatuuri häältega 52-48, ainsa vabariiklasest senaatorina hääletas Gabbardi vastu Mitch McConnell.[48]

12. veebruaril 2025 vannutas Ameerika Ühendriikide justiitsminister Pam Bondi ta ametisse.[49][50]

Poliitilised vaated

Sisepoliitika

Gabbard on üldiselt toetanud seadustatud aborti esimese 20 nädala jooksul,[51][52] ehkki tema vaated on ajas muutunud. Noorena oli ta abordivastane, kuid muutis oma vaateid pärast sõjaväeteenistust Iraagis, kus nägi "hävitavat mõju, mida avaldab see, kui valitsused ... tegutsevad oma rahva jaoks moraalse vahekohtunikuna".[53][54][55]

Välispoliitika

Välispoliitiliselt on ta olnud kriitiline "neoliberaalse/neokonservatiivse sõjamasina" suhtes, mis soovib USA osalust "raiskavates välismaistes sõdades". Gabbardi arvates tuleks sõjale kulutatav raha suunata ümber tervishoiu, taristu ja teiste siseriiklike prioriteetidega tegelemiseks. Ta on kirjeldanud end nii sõjapistriku kui rahutuvina, öeldes "kui tegu on sõjaga terroristide vastu, olen ma pistrik, [ent] kui tegu on viljatute režiimivahetussõdadega, siis olen ma tuvi".[56][57][58][59][60][61]

Venemaa sissetung Ukrainasse

2019. aastal ütles Gabbard MSNBC hommikusaates, et näeb Putinit Ühendriikide vastasena.[62][63]

11. veebruaril 2022, kui Venemaa koondas Ukraina lähistele vägesid, ütles Gabbard, et "president Biden võiks selle kriisi lõpetada ja vältida sõda Venemaaga [...] garanteerides [...], et Ukraina ei saa NATO liikmeks" ning soovitas Bidenil sedasi käituda, viidates Ukraina liikmelisuse üleüldisele ebatõenäolisusele. Gabbard oli skeptiline lahenduse leidmata jätmise osas, süüdistades "sõjaõhutajaid mõlemalt poolt Washingtonis" ning viidates, et Venemaa sissetung võibki olla USA huvides, misjärel saaks kehtestada "drakoonilised sanktsioonid" ja alustada uut Külma sõda. Gabbard pidas sellist suhtumist kasulikuks "sõjatööstuskompleksile, mis kontrollib nii paljusid meie poliitikuid" Ühendriikide, Ukraina ja Venemaa elanike arvelt.[64] 13. veebruaril ütles Gabbard, et "Ukraina saamine NATO liikmeks ei ole nagunii meie riiklikes huvides, seega miks mitte anda Venemaale seda puudutav kinnitus?"[65][66]

24. veebruaril, mil Venemaa tungis Ukrainasse, kirjutas Gabbard Twitteris, et "seda sõda ja kannatusi saanuks ära hoida, kui Bideni administratsioon/NATO tunnustanuks Venemaa legitiimseid julgeolekumuresid seoses Ukraina liitumisega NATO-ga, mis tähendaks USA/NATO vägesid otse Venemaa piiril".[67]

27. veebruaril soovitas ta konflikti lahendada läbi neutraliteedi: "On aeg seada geopoliitika kõrvale ja võtta omaks aloha vaim, lugupidamine ja armastus Ukraina inimeste vastu, jõudes kokkuleppele, et Ukraina on neutraalne riik... [E]t NATO ja Vene vägesid poleks üksteise üksteise mitte-Balti piiridel. See võimaldaks Ukraina rahval elada rahus".[68]

4. aprillil 2022 kirjutas Gabbard Twitteris: "president Putin, teie jõhker rünnak Ukraina vastu pole üksnes taunitav, vaid on olnud tohutu geopoliitiline viga, mis on Venemaale juba kalliks maksma läinud.... [O]n Venemaa ja Ukraina rahva huvides, et tõmbaksite kohe oma väed välja."[69]

Armeenia ja Aserbaidžaan

2019. aastal pani Gabbard koos mitme teise Kongressi liikmega arutlusele seaduseelnõu, millega Ameerika Ühendriigid tunnustaks Armeenia genotsiidi.[70]

Viited

  1. ↑ "GABBARD, Tulsi – US House of Representatives: History, Art & Archives". history.house.gov. Vaadatud 17. jaanuaril 2019.
  2. ↑ "Sauni se tamaitai Samoa e tauva i le tofi Peresetene o le Iunaite Setete o Amerika (USA)". Samoa Times. 28. november 2018.
  3. ↑ "Sec. 301. [8 U.S.C. 1401] (e)". uscis.gov. U.S. Citizenship and Immigration Services.
  4. ↑ "About Mike Gabbard". mikegabbard.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2018. Vaadatud 28. veebruaril 2016.
  5. ↑ "Tulsi Gabbard's Biography". Vote Smart. Vaadatud 4. veebruaril 2021.
  6. ↑ Geraghty, Jim (21. veebruar 2019). "Twenty Things You Probably Didn't Know About Tulsi Gabbard". National Review. Vaadatud 21. veebruaril 2019.
  7. ↑ 7,0 7,1 Blake, Aaron; Sullivan, Sean (7. september 2012). "The 10 Biggest Surprises of the Conventions". The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2013. Vaadatud 8. septembril 2012.
  8. ↑ Tulsi Gabbard (1. jaanuar 2012). "The Unique, Historic, and Inspiring Life of Tulsi Gabbard". Tulsi Gabbard. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2012. Vaadatud 23. august 2012.
  9. ↑ "Alumni News". HPU Alumni Newsletter. Hawaii Pacific University (12): 23. 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. märts 2014. Vaadatud 29. detsembril 2012. Congresswoman-elect Tulsi Gabbard (BSBA International Business 2009)
  10. ↑ "Tulsi Gabbard". Honolulu Civil Beat. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2017. Vaadatud 30. detsembril 2012. After being deployed to the Middle East for a second time in 2008, she returned to Hawaii to complete a degree in international business from Hawaii Pacific University.
  11. ↑ Espanol, Zenaida Serrano (20. aprill 2003). "State legislator 'honored' to serve country". The Honolulu Advertiser. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2012. Vaadatud 1. august 2010.
  12. ↑ Nakaso, Dan (11. juuli 2004). "City bill seeks to cover deployed pay gap". The Honolulu Advertiser. Lk A2.
  13. ↑ Gabbard Tamayo, Tulsi (8. august 2005). "London visit makes loss clear". The Honolulu Advertiser. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2020. Vaadatud 12. novembril 2012.
  14. ↑ Gabbard Tamayo, Tulsi (15. märts 2005). "Aloha invades Iraq compound". The Honolulu Advertiser. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2020. Vaadatud 12. novembril 2012.
  15. ↑ "Rep. Tulsi Gabbard says she is 'seriously considering' a 2020 White House bid". The Washington Post. 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2020.
  16. ↑ Blakeman, Karen (30. august 2004). "Guard soldier Tamayo won't campaign". The Honolulu Advertiser. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2020. Vaadatud 12. novembril 2012.
  17. ↑ "Republicans push back against Democrats' claims that Trump intelligence pick Gabbard is compromised" (inglise). Associated Press. 24. november 2024. Vaadatud 29. novembril 2024.
  18. ↑ "Tulsi Gabbard". John F. Kennedy Presidential Library and Museum. Vaadatud 10. jaanuaril 2025.
  19. ↑ Papple, Dawn (29. veebruar 2016). "More Details About Rep. Tulsi Gabbard, DNC Vice Chair That Resigned To Endorse Bernie Sanders Before Super Tuesday – Inquisitr News" (Ameerika inglise). Vaadatud 12. jaanuaril 2025.
  20. ↑ Miguel Ortiz (15. november 2024). "The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard". Yahoo! News (inglise). Vaadatud 22. veebruar 2025.
  21. ↑ US Rep. Tulsi Gabbard promoted to Army major West Hawaii Today; October 13, 2015
  22. ↑ PHOTOS: Rep. Tulsi Gabbard Promoted from Captain to Major by Hawaiʻi Army National Guard Mall:Webarchive House Office of Rep. Tulsi Gabbard, October 13, 2015
  23. ↑ "Tulsi Gabbard Full Biography". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2013.
  24. ↑ Cole, William (18. oktoober 2020). "Tulsi Gabbard leaves Hawaii Army National Guard after 17 years for California duty". Honolulu Star-Advertiser. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2020. Vaadatud 20. oktoobril 2020.
  25. ↑ 25,0 25,1 "Tulsi Gabbard Fast Facts". CNN. 27. märts 2024. Vaadatud 31. oktoobril 2024. Hawaii Army National Guard, 2003–2020, Major; US Army Reserve, 2020–present, Lieutenant Colonel
  26. ↑ "Trump names Tulsi Gabbard as pick for head of National Intelligence". Axios. 13. november 2024. Vaadatud 14. novembril 2024. former Hawaii Rep. Tulsi Gabbard.. Iraq War veteran and lieutenant colonel in the U.S. Army Reserve
  27. ↑ "Tulsi Gabbard's Military Service: Hawaii Army National Guard Major And Iraq War Veteran". Times Now News. 27. august 2024. Vaadatud 31. augustil 2024. Gabbard received a promotion to Lieutenant Colonel on July 4, 2021
  28. ↑ "The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard". Yahoo News. 15. november 2024. Vaadatud 15. novembril 2024. She was assigned to a California-based unit in the United States Army Civil Affairs and Psychological Operations Command (Airborne) and promoted to Lieutenant Colonel on July 4, 2021
  29. ↑ "Trump Appoints Lieutenant Colonel Tulsi Gabbard as Director of National Intelligence". HS Today. 15. november 2024. Vaadatud 30. novembril 2024. She currently serves as a Lieutenant Colonel in the U.S. Army Reserve and is the Battalion Commander of the 1/354 Regiment in Tulsa, Oklahoma
  30. ↑ "1st Battalion, 354th Regiment". CurrentOps. 14. juuni 2024. Vaadatud 30. novembril 2024.
  31. ↑ "Open Primary Election 2002 – State of Hawaii – Statewide" (PDF). Hawaii Office of Elections. 28. september 2002. Vaadatud 27. augustil 2022.
  32. ↑ "General Election 2002 – State of Hawaii – Statewide" (PDF). Hawaii Office of Elections. 6. november 2002. Vaadatud 27. augustil 2022.
  33. ↑ Wyler, Grace; Hickey, Walter (8. detsember 2012). "12 Fascinating People Who Are Heading To Congress Next Year". Business Insider. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2020. Vaadatud 10. detsembril 2012.
  34. ↑ Kelly, Caroline. "Rep. Gabbard says she will run for president in 2020". CNN. Vaadatud 12. jaanuaril 2019.
  35. ↑ "Tulsi Gabbard: Democrat says she will run for president in 2020". TheGuardian.com. 12. jaanuar 2019. Vaadatud 12. jaanuaril 2019.
  36. ↑ Merica, Dan; Saenz, Arlette (2. veebruar 2019). "Tulsi Gabbard officially launches 2020 campaign after rocky start". CNN. Vaadatud 4. veebruaril 2019.
  37. ↑ Haltiwanger, John (2. aprill 2019). "Tulsi Gabbard is running for president in 2020. Here's everything we know about the candidate and how she stacks up against the competition". Business Insider. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2019. Vaadatud 19. oktoobril 2019.
  38. ↑ "Trump Chooses Tulsi Gabbard for Director of National Intelligence". The New York Times. 13. november 2024. Vaadatud 13. novembril 2024. Ms. Gabbard, a lieutenant colonel in the Army Reserve who served in Iraq
  39. ↑ "Former Democratic Rep. Tulsi Gabbard is Trump's pick for director of national intelligence". ABC News. 13. november 2024. Vaadatud 21. novembril 2024. For over two decades, Tulsi has fought for our Country and the Freedoms of all Americans.
  40. ↑ Rogers, Katie (13. november 2024). "Gaetz, Gabbard and Hegseth: Trump's Picks Are a Show of Force". The New York Times. Vaadatud 14. novembril 2024.
  41. ↑ Collinson, Stephen (25. november 2024). "Analysis: Trump's determination to install controversial picks faces next test". CNN. Vaadatud 8. jaanuaril 2025.
  42. ↑ "Why is Tulsi Gabbard, Trump's new intel tsar, so controversial?". Al Jazeera English. 14. november 2024. Vaadatud 8. jaanuaril 2025.
  43. ↑ Bennett, Geoff; Sagalyn, Dan; Hyatt, Lachlan (14. november 2024). "Why Trump's nomination of Gabbard for national intelligence director is controversial". PBS Newshour. Vaadatud 8. jaanuaril 2025.
  44. ↑ "Democrats and Republicans in Congress worried that Gabbard might leak to Assad regime" (inglise). NBC News. 8. detsember 2024. Vaadatud 10. detsembril 2024.
  45. ↑ "Former US officials alarmed over Tulsi Gabbard's alleged 'sympathy for dictators'". The Guardian (Briti inglise). 5. detsember 2024. ISSN 0261-3077. Vaadatud 10. detsembril 2024.
  46. ↑ Sherman, Wendy R.; Gottemoeller, Rose; Lake, Anthony; et al. (4. detsember 2024). "Letter from 104 senior national security professionals to Thune and Schumer" (PDF).
  47. ↑ Weaver, Al; Beitsch, Rebecca (4. veebruar 2025). "Senate panel advances Tulsi Gabbard nomination for DNI". The Hill. Vaadatud 4. veebruaril 2025.
  48. ↑ Gómez, Martín González; Huang, Jon; Kim, June; Parlapiano, Alicia; Zhang, Christine (12. veebruar 2025). "Live Count: The Senate Votes on Tulsi Gabbard to be Director of National Intelligence". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 12. veebruaril 2025.
  49. ↑ Gangitano, Alex (12. veebruar 2025). "Tulsi Gabbard sworn in as top intelligence chief in Oval Office". The Hill. Vaadatud 12. veebruaril 2025.
  50. ↑ Tulsi Gabbard sworn-in as Director of National Intelligence; promises to 'restore trust'. The National Desk. 12. veebruar 2025.
  51. ↑ Roberts, Kayleigh (12. jaanuar 2019). "Who Is Tulsi Gabbard? Everything You Need to Know About the 2020 Presidential Candidate". MarieClaire. Vaadatud 26. veebruaril 2019. She's known as an environmentalist and a proponent of women's reproductive rights.
  52. ↑ "H.R.8939". United States Congress. 10. detsember 2020. Vaadatud 12. oktoobril 2022.
  53. ↑ Desjardines, Lisa (14. jaanuar 2019). "What does Tulsi Gabbard believe? Where the candidate stands on 7 issues". PBS NewsHour (Ameerika inglise). Vaadatud 22. jaanuaril 2019.
  54. ↑ Kaczynski, Andrew (17. jaanuar 2019). "Tulsi Gabbard once touted working for anti-gay group that backed conversion therapy". CNN. Vaadatud 2. detsembril 2019.
  55. ↑ Sanneh, Kelefa (6. november 2017). "What Does Tulsi Gabbard Believe?". New Yorker. Vaadatud 13. jaanuaril 2019.
  56. ↑ "Rep. Gabbard: The leadership I bring is to end 'regime change wars'". MSNBC. 22. juuni 2019. Vaadatud 6. augustil 2019.
  57. ↑ "Tulsi Gabbard Views on 2020 Issues: A Voter's Guide". Politico. 23. august 2019. Vaadatud 26. augustil 2019.
  58. ↑ McCarthy, Tom (13. mai 2019). "Who is Tulsi Gabbard? The progressive 2020 hopeful praised by Bannon and the right". The Guardian. Vaadatud 26. augustil 2019.
  59. ↑ Hains, Tim (6. mai 2019). "Tulsi Gabbard Ad: Neoliberals And Neocons Sing From The Same Songsheet, War War War". Real Clear Politics.
  60. ↑ Cocke, Sophie (25. juuli 2019). "Hawaii Congresswoman Tulsi Gabbard sues Google for $50 million". StarAdvertiser. Honolulu, HI. Vaadatud 7. augustil 2019.
  61. ↑ "Tulsi Gabbard's Foreign Policy Positions". Council on Foreign Relations (inglise). 24. oktoober 2019. Vaadatud 26. detsembril 2019.
  62. ↑ Choi, Matthew (6. veebruar 2019). "Gabbard refuses to say if Assad is a U.S. adversary". Politico (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
  63. ↑ "Morning Joe: Rep. Gabbard: Assad is not an enemy of the US" (inglise). MSNBC. 6. veebruar 2019. 13:10. Vaadatud 10. detsembril 2024.
  64. ↑ Schwartz, Ian (11. veebruar 2022). "Tulsi Gabbard: "Warmonger" Biden Wants Russia To Invade Ukraine To Start New Cold War, Benefit Military-Industrial Complex". Real Clear Politics. Vaadatud 24. novembril 2024.
  65. ↑ Nazaryan, Alexander (19. veebruar 2022). "Why Ukraine's hope of NATO membership drives conflict with Russia". Yahoo News (Ameerika inglise). Vaadatud 5. veebruaril 2025.
  66. ↑ @TulsiGabbard (13. veebruar 2022). "It is not in our national security interests for Ukraine to become a member of NATO anyway, so why not give Russia that assurance?" (Tweet). Vaadatud 5. veebruaril 2025 – cit. via Twitter.
  67. ↑ Cillizza, Chris (1. märts 2022). "Analysis: What is Tulsi Gabbard actually doing on Russia?" (inglise). CNN. Vaadatud 12. veebruaril 2025.
  68. ↑ Mehrara, Maya (14. november 2024). "What Tulsi Gabbard has said about Russia, Ukraine, China". Newsweek (inglise). Vaadatud 24. novembril 2024.
  69. ↑ "Transcript: The Last Word with Lawrence O'Donnell, 4/4/22" (inglise). MSNBC. 5. aprill 2022. Vaadatud 25. jaanuaril 2025.
  70. ↑ "US presidential candidates line up behind Armenian Genocide resolution". Tert.am. 6. mai 2019.

Artikkel

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Tulsi_Gabbard
No tags for this post.