Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti president aastatel 2006–2016.

Aastatel 2004–2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta samasse ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. Pärast teise ametiaja lõppu läks ta külalisteadurina tööle Stanfordi Ülikooli.

Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (1923–1991) ja Irene Ilvese (1927–2018)^[1] perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust.^[2] Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikeks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus.^[3]

• 1972–1976 USA-s Columbia ülikool – psühholoogia
• 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga

• 1974–1979 Columbia Ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija
• 1979–1981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor
• 1981–1982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor
• 1984–1988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi^[4] teadur-analüütik,^[5][6]
• 1988–1993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor
• 1993–1996 Eesti suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos
• 1996–1998 ja 1999–2002 Eesti välisminister
• 1999 Riigikogu liige
• 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige
• 2004–2006 Euroopa Parlamendi liige
• 2006–2016 Eesti president

1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines Mõõdukatega, tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi liikmena kuulus Ilves Euroopa Sotsialistide Parteisse.

2006. aasta presidendivalimistel oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3 häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev president Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.

Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält.

Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Postimees artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti Edgar Savisaart, keda ta nimetas "Eesti Hugo Cháveziks" ja "odavaks populistiks".

Avaldatud ettekannete järgi olla Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu, oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita.^[7] Presidendi sõnul on tegemist memo koostaja tõlgendusega.^[7]

2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks.^[8]

Pärast Paul Krugmani Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist New York Times´i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7. juunit Twitteri kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible."^[9] Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias.^[10]

 Pikemalt artiklis Toomas Hendrik Ilvese presidendivisiidid

• 1998 Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass^[11]
• 1998 Kreeka Auordeni suurrist^[12]
• 2001 Prantsusmaa Auleegioni ordu suurohvitserikraad^[13]
• 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden
• 2004 Riigivapi III klassi teenetemärk^[14]
• 2006 Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk^[15]
• 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006)
• 2007 Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007)
• 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden^[16]
• Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige
• 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007)
• 2007 Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007)^[17]
• 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007)
• 2008 Riigivapi ketiklassi teenetemärk (andmise otsus 2007, üle antud 2008)^[18]
• 2008 Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrixi riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008)
• 2008 Leedu Vytautas Suure ordeni kett
• 2009 Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist
• 2009 Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni kett
• 2010 Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili töövisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010)
• 2010 pressivaenlane
• 2011 Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett
• 2011 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett
• 2011 Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass
• 2013 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi eriklass^[19]
• 2013 ettevõtluse sõber
• 2013 Maksumaksja sõber
• 2014 Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist^[20]
• 2016 pressivaenlane
• 2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
• 2024 Aastate eurooplane (Euroopa Komisjoni Eesti esindus andis tiitli president Ilvesele märkimisväärse panuse eest Eesti teekonda Euroopa Liidus viimase 20 aasta jooksul).

Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend Hans Rebane oli Eesti välisminister.^[21]

Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt karaiim.^[22]

USA-s elades õppis Ilves 13-aastaselt Fortranis programmeerimist oma matemaatikõpetajalt. Hiljem õppis ta programmeerimist ka ülikoolis. Ta on avaldanud arvamust, et kõik inimesed peaksid programmeerida oskama.^[23][24]

Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan Ilves (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine Ilves (sündinud 1992).^[viide?] Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USAs soovitas tal ülikooli astuda. Aastal 2009 lõpetas ta Stanfordi Ülikooli filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning läks seejärel aega teenima.^[viide?]

Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga. 9. jaanuaril 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu. 17. aprillil 2015 teatas Presidendi Kantselei, et paar on otsustanud oma abielu lahutada.^[viide?]

7. detsembril 2015 teatas Eesti meedia, et Ilves kihlus lätlanna Ieva Kupcega.^[25] 2. jaanuaril 2016 sõlmiti Halliste kirikus toimunud laulatusel Ilvese ja Ieva Kupce abielu.^[26] 28. novembril teatati, et neil sündis poeg Hans Hendrik Ilves.^[viide?] Detsembris 2023 teatati abielu lahutamisest.^[27]

BBC ajakirjanik Andres Ilves on Toomas Hendrik Ilvese vend.

Toomas Hendrik Ilves oli Wellesto liige.

Ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse ^[viide?].

2006. aastal ilmus Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumik "Eesti jõudmine", mille koostas Ilvese nõunik Olari Koppel. ISBN 9985-3-1275-9

Ilves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi.^[28]

2024. aastal avaldas Jaan Tootsen temast portreefilmi "Kikilipsuga mässaja".^[29][30]

 Pikemalt artiklis Ärma talu#Ärma talu skandaal

12. oktoobril 2016 puhkes skandaal kui ajaleht Postimees kirjutas, et OÜ Ermamaa sai 2006. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 eurot toetust ja peab vastavalt 2012. aastal vastu võetud EASi otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli märkimisväärne, sest teistelt ajavahemikus 2004–2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevõtjatelt küsiti toetus täielikult tagasi. EAS põhjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul võõrustatud arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi.

• Ärma talu
• Presidendi sõnavõistlus

• president.ee: Kõned
• Eesti välispoliitika minevik, olevik ja tulevik Tartu Ülikooli aulaloeng, 30. aprill 1998
• Toomas Hendrik Ilves: Igaühest ei pea saama eestlast EPL, 22. november 2008
• Presidendi kõne Tartu rahulepingu 89. aastapäeval Postimees, 2. veebruar 2009
• Toomas Hendrik Ilves: Kui jätame kõik selle, mis vale EPL, 25. veebruar 2009
• Ilves: meie ees seisab iseseisva elu tähtsaim valik Postimees, 20. august 2010
• Vabariigi president Jaan Tõnissoni Instituudi juubelikonverentsil 21.04.5011 Tallinnas
  • President Ilves: vabakond on parim kaitsesüst autoritaarsuse vastu Postimees
• Toomas Hendrik Ilvese kõne vabariigi aastapäeval ERR, 24. veebruar 2014
• Kazimir Pulanski fondi Vabaduse Rüütli autasu omistamisel Aleksei Navalnõile 5. oktoobril 2021

• Toomas Hendrik Ilves Vabariigi Presidendi Kantselei kodulehel
• Toomas Hendrik Ilvese leht Facebookis
• Toomas Hendrik Ilves Twitteris
• "Ilves pani sõnad kaante vahele" Postimees
• Kalev Kesküla: "Ilvese esiisade seas parunit polnudki!" Eesti Ekspress, 12. oktoober 2006
• Urmet Kook: "Toomas Hendrik Ilves: lõpetame hala, et oleme väikesed ja meist ei sõltu midagi" Eesti Päevaleht, 23. detsember 2006
• Arvo Uustalu: "Presidendi jõulutemp: Ilves jättis Halliste kirikusse vippide telejumalateenistusele minemata" Õhtuleht, 29. detsember 2008
• "Ilves: USA ja Euroopa peavad tugevdama ühtekuuluvustunnet" Postimees, 29. detsember 2008
• Priit Pullerits: "President Ilves annab nõu president Obamale" Postimees, 7. jaanuar 2009
• Kerttu Kaldoja: "President Ilves sõidab Vaiko Eplikuga Poola mainekat auhinda vastu võtma" EPL, 23. jaanuar 2009
• "President kutsub inimesi üles koolitundi andma" Postimees, 6. veebruar 2009
• Sulev Valner, Sulev Oll: "Toomas Hendrik Ilves: Valitsus peab juhtima riiki, mitte mõtlema valimislubadustest" Maaleht, 9. aprill 2009
• Aivar Viidik, Sulev Oll: "President: Eestit ei või muuta rahvuspargiks" Maaleht, 15. oktoober 2009 (intervjuu)
• Kärt Anvelt, Vallo Toomet: "President: meie peamine probleem seisneb meie enesehinnangus" Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2011 (intervjuu)
• "Intervjuu: Toomas Hendrik Ilves" Müürileht, märts 2014
• Peeter Järvelaid: "Presidendi institutsioon Eesti kultuuris" Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk 19.
• Sten Tamkivi: "Toomas Hendrik Ilves: e-riik ei ole muinasjutumaa ega teerajaja, e-riik on teenused, mis aitavad lõimida Euroopat" Diplomaatia, oktoober 2017
• "Toomas Hendrik Ilves 70: kõige tähtsam on, et Eesti ei sulguks endasse. Kahjuks näen ohumärke" Eesti Ekspress, 26. detsember 2023

v r Eesti presidendid
Vabariigi President	Konstantin Päts (1938–1940)
Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis	Jüri Uluots (1940–1945) · August Rei (1945–1963) · Aleksander Warma (1963–1970) · Tõnis Kint (1970–1990) · Heinrich Mark (1990–1992)
Vabariigi Presidendid	Lennart Meri (1992–2001) · Arnold Rüütel (2001–2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006–2016) · Kersti Kaljulaid (2016–2021) · Alar Karis (2021–)