Tooma evangeelium on Uue Testamendi apokrüüfide hulka kuuluv tekst.

Tooma evangeelium on varakristlik tekst, mis pärineb tõenäoliselt 2. sajandi keskpaigast. See on säilinud koptikeelses tõlkes, mis leiti 1945. aasta detsembris Egiptusest Nag Hammadi lähedalt.

Tooma evangeelium on Nag Hammadi lähedalt leitud koptikeelne Jeesuse sõnade kogumik, mille olemasolust oldi küll teadlikud kirikuisade teadete põhjal, kuid mis ise oli kuni avastamiseni tundmatu. Osa Tooma evangeeliumis leiduvatest Jeesuse ütlustest (ehk logionidest) oli tuntud varasemate Egiptusest leitud käsikirjade (nn Oxyrhynchose papüürused) ja kirikuisade märkuste põhjal, teine osa langeb kokku kanoonilistes evangeeliumides leiduvate Jeesuse ütlustega, kuid on säilinud tavapärasest mõnevõrra erinevas sõnastuses, kolmas osa Tooma evangeeliumi Jeesuse ütlusi oli aga kuni evangeeliumi avastamiseni täiesti tundmatud.

Tooma evangeeliumi tekst erineb oluliselt neljast kanoonilisest evangeeliumist ning teistest Uue Testamendi apokrüüfidest. Ehkki see sisaldab paralleele sünoptilistes evangeeliumites leiduvate Jeesuse sõnadega, ei ole tegemist narratiivse ülevaatega Jeesuse elust, vaid Jeesusele omistatud 114 ütluse kogumikuga. (Osa neist ütlustest olid kuni teksti avastamiseni tundmatud, osa olid teada ka kirikuisade tsitaatide või teiste apokrüüfsete evangeeliumite kaudu.) Tekstis võidakse viidata Jeesuse surmale (65. ütlus), ent ei mainita ristilöömist, ülestõusmist ega viimset kohtupäeva.

Sisu

Logionid

Tooma evangeelium koosneb 114 logionist ehk Jeesusele omistatud ütlusest. Need on lühikesed ja sageli mõistatuslikud ütlused, mis keskenduvad peamiselt vaimsetele ja eetilistele teemadele.

Teemad ja motiivid

Tooma evangeeliumis esinevad mitmed korduvad teemad ja motiivid, sealhulgas:

  • Sisemine valgus ja enesetundmine
  • Kuningriik kui sisemine reaalsus
  • Dualismi ületamine
  • Vaimne ärkamine ja transformatsioon

Seosed teiste tekstidega

Kanoonilised evangeeliumid

Osa Tooma evangeeliumi ütlustest on sarnased sünoptilistes evangeeliumides (Matteuse, Markuse ja Luuka) leiduvate ütlustega. See on tekitanud arutelu selle üle, kas Tooma evangeelium on sõltumatu traditsioon, mis on paralleelne kanooniliste evangeeliumidega, või on see neist sõltuv. On ka teooria, et mõlemad põhinevad ühisel allikal, mida nimetatakse Q-allikaks.

Teised apokrüüfid

Tooma evangeeliumit on võrreldud ka teiste apokrüüfiliste tekstidega, eriti gnostiliste evangeeliumidega. Kuigi Tooma evangeelium ei ole otseselt gnostiline tekst, on selles mõningaid ütlusi, mis võivad olla seotud gnostiliste ideedega.

Gnostilised mõjutused

Arutletakse selle üle, kas ja mil määral on Tooma evangeeliumis gnostilisi mõjutusi. Mõned uurijad rõhutavad selle gnostilisi aspekte, samas kui teised peavad seda pigem varakristlikuks tekstiks, mis sisaldab mõningaid ühiseid jooni gnostiliste ideedega.

Tõlked

Eestikeelsed tõlked

Eesti keelde on Tooma evangeeliumi kopti keelest tõlkinud 1971. aastal Uku Masing. Tõlge on avaldatud 2005. aastal Johannes Esto Ühingu kirjastamisel, sellele on sissejuhatuse kirjutanud Jaan Lahe ning kommentaarid Kaide Rätsep.

Tähtsus ja mõju

Tooma evangeelium on oluline allikas varase kristluse ja Jeesuse ütluste uurimisel. See pakub uusi vaatenurki Jeesuse õpetustele ja varase kristluse mitmekesisusele.

Viited

  • (Siia lisa viited raamatutele, artiklitele ja veebilehtedele)

Välislingid

  • (Siia lisa lingid usaldusväärsetele veebilehtedele, kus on võimalik lugeda Tooma evangeeliumi teksti erinevates tõlgetes)

Mall:Uus Testament Mall:Apokrüüfid

No tags for this post.