Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.

Teadlaseks nimetatakse tavaliselt inimest, kes teeb teadustööd.^[1] Teadlast võidakse nimetada ka teadustöötajaks või uurijaks^[2].

Teadlaste koolitamiseks on Eestis doktoriõpingud, varem olid teadusmagistriõpingud. Nende õpingute jooksul tegi õpilane teadustööd ning avaldas oma uuringud. Omandatud haridus ei tee aga igaühest teadlast. Teadlane on see, kes pühendub teadustööle. Doktorikraad võib olla nii lektoril kui professoril, kuid nende töö on erinev.^[3]

Teadlaseks teeb inimese ennekõike teadustöö – see tähendab teadusliku meetodi kirjelduse põhjal teaduslike probleemide püstitamist, nende avamist varem tehtud teadustöö ja sobivate teooriate kontekstis, uurimisküsimuste ja põhjendatud hüpoteeside sõnastamist, uurimisplaani koostamist ja selle abil kogutud andmete analüüsimist ning tõlgendamist, töö tulemustest kokkuvõtete tegemist ning tulemuste levitamist nii teiste teadlaste seas kui ka ühiskonnas laiemalt. Kellegi teise teadustööst kirjutamine ei tee inimesest teadlast. Teadlane panustab uute teadmiste loomisse, sidudes kokku enda ja teiste uuringutest leitu. Kui inimene töötab teadusprojektis, aga ei seo saadud tulemusi teiste uuringutega ega lisa oma teaduspanust, ei ole ta veel teadlane.^[3]

Teadusmaailmas on kujunenud välja tava, et teadlaste kogukond otsustab, mis on teadus ja kes on teadlane. Teadlaste hindamisel vaadatakse teadusmaailmas esmalt seda, mida nad on avaldanud, ja eriti seda, kuivõrd see on maailmas mõju avaldanud – kui palju teadlase töid tsiteeritakse.^[3] Teadlase edukust mõõdetaksegi sageli tema bibliomeetria (h-indeks) järgi, kuigi sellel on omad puudused, kuna tsiteeritavus pole ainuke teadlase taseme näitaja ja vastavat näitajat on võimalik kunstlikult suurendada.^[4][5]

Lisaks teadustööle eeldatakse Eesti ülikoolides töötavatelt teadlaselt, et nad populariseerivad laiemale avalikkusele oma valdkonda, suhtlevad ajakirjandusega^[6], nõustavad poliitikuid^[7], teevad koostööd ettevõtjatega, õpetavad üliõpilasi, juhendavad üliõpilasi, retsenseerivad teiste teadustööd, kuuluvad väljaannete kolleegiumitesse, teevad rahvusvahelist koostööd, otsivad rahastust^[8], tegelevad administratiivtööga.^[9] Vastavaid tegevusi jälgitakse ja hinnatakse regulaarsetel atesteerimistel.^[10][11][12]

Teadlane võib teha teadustööd ka mujal peale ülikooli, nii riigi-, avalik-õiguslikes- kui eraasutustes^[13].^[9]

Teadlase tegevus- või teadusala järgi võidakse kasutada liigitamist sotsiaalteadlaseks, humanitaarteadlasteks, reaal- ehk loodusteadlasteks ja tehnikateadlasteks.

Tehnikateadlaste seas võidakse eristada inseneriteaduste esindajaid (kuigi nad otseselt inseneridena ei tööta).

Teadlased kuuluvad sageli oma kitsama või laiema eriala organisatsioonidesse, samuti edendavad üldisemat teadustegevust näiteks Eesti Teaduste Akadeemias (loodud 1938. aastal) või Eesti Noorte Teaduste Akadeemias (loodud 2017. aastal).^[14][15]

• polümaat
• professor
• teadur
• dotsent
• lektor
• uuring
• uurimus
• pseudoteadus
• alkeemia
• filosoofia
• ekspert
• teaduseetika
• "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?"
• tenuur

• Virgo Siil. Teadlane miiniväljal: Lähen ütlen tihastele, et teeme nüüd uuesti. Tallinn: Argo TTP 2019. ISBN 9789949688012