
Taliraps
Taliraps (Brassica napus var. napus) on üks levinumaid õlikultuure, mida kasvatatakse peamiselt õli tootmiseks. Taim on rapsi alamliik, mis kuulub ristõieliste sugukonda. Taliraps on kõdraline taim. Taliraps on oluline põllumajanduskultuur tänu oma heale saagikusele ja õli kvaliteedile.[1]
Kirjeldus
Taliraps on rohttaim, mille varred võivad ulatuda 80–150 cm kõrguseni. Lehed on sinakasrohelised ja kaetud vahaja kihiga. Õied on kollased ja asetsevad kobarates. Viljad on kaunades, mis sisaldavad väikeseid musti või pruune seemneid. Taimel on sügavale ulatuv peajuur, mis aitab tal paremini taluda põuda ja parandada mulla struktuuri.[1]
Kasvatamine
Talirapsi kasvatatakse peamiselt parasvöötmes, kus ta külvatakse sügisel ja talvitub lume all. See taim on vastupidav madalatele temperatuuridele ja talub kuni 15-kraadilist (C) külma. Kevadel alustab ta kiiresti kasvu ning õitsemine toimub mai lõpus või juuni alguses. Saak koristatakse tavaliselt juulis või augustis.[1]
Talirapsi kasvatamisel pööratakse tähelepanu külvikorrale, kuna see aitab vähendada haiguste ja kahjurite levikut. Tavaliselt ei soovitata talirapsi kasvatada samal põllul mitte sagedamini kui iga 3–4 aasta tagant. Taim vajab toiteainerikast mulda ning piisavalt lämmastikku, fosforit ja kaaliumi.[2]
Kasutamine
Talirapsi kasutatakse peamiselt toiduõli tootmiseks, kuid ka söödateraviljana ja biokütuse toorainena. Rapsiõli on suure oleiinhappesisaldusega, mistõttu on see tervislikum alternatiiv paljudele teistele taimeõlidele. Rapsikooki kasutatakse loomasöödana ja talirapsi rohumass on hea siloallikas.[1]
Haigused ja kahjurid
Taliraps on vastuvõtlik mitmetele haigustele ja kahjuritele. Levinumad haigused:
- Fomoos (Leptosphaeria maculans) – seenhaigus, mis kahjustab varsi ja lehti.
- Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) – põhjustab varte ja kaunade mädanemist.
- Alternarioos (Alternaria spp.) – põhjustab lehtede, varte ja kaunade täpilisust.
Tavalisemad kahjurid:
- Rapsikirp (Psylliodes chrysocephala) – kahjustab noori taimi.
- Rapsi-hiilamardikas (Meligethes aeneus) – ründab õienuppe ja võib vähendada saaki.
- Kõdra-peitkärsakas (Ceutorhynchus obstrictus) – kahjustab kaunu ja seemneid.
Haiguste ja kahjurite tõrjeks kasutatakse nii agrotehnilisi võtteid (külvikord, umbrohutõrje, mulla harimine) kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid.[3]
Talirapsi roll keskkonnas
Taliraps on oluline mesilastele ja teistele tolmeldajatele, kuna taim toodab rikkalikult nektarit ja on kevadel üks esimesi õitsejaid. Lisaks aitab taliraps parandada mulla viljakust ja struktuuri ning vähendab erosiooni.[4]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "raps - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 27. veebruaril 2025.
- ↑ Malhi, S. S.; Gan, Y.; Raney, J. P. (2007). "Yield, Seed Quality, and Sulfur Uptake of Brassica Oilseed Crops in Response to Sulfur Fertilization". Agronomy Journal (inglise). 99 (2): 570–577. DOI:10.2134/agronj2006.0269. ISSN 1435-0645.
- ↑ Tamsalu, Hanna. "Ristõieliste haigused". Teabesalv. Vaadatud 27. veebruaril 2025.
- ↑ "Oilseed Rape - Teagasc | Agriculture and Food Development Authority". www.teagasc.ie. Vaadatud 7. märtsil 2025.