Tšuktši keel (tšuktši keeles ԓыгъоравэтԓьэн йиԓыйиԓ) on tšuktši-kamtšadali keelte hulka kuuluv paleoaasia keel, mida kõnelevad tšuktšid Tšuktšimaal.
Kõnelejate arv
2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal tšuktši keelt 5095 inimest, kuigi tšuktšiks pidas ennast umbes 16 000 inimest. Tšuktši keel on UNESCO punase raamatu hinnangul tõsiselt ohustatud keel.
Keelesugulus
Tšuktši keel liigitatakse tšuktši-kamtšadali keelte hulka, ning selle lähimad sugulaskeeled on korjaki ja alutori keel.
Murded
Tšuktši keel jaguneb ida-, lääne- ja lõunamurderühmaks. Erinevused murrete vahel ei ole suured.
Fonoloogia
Tšuktši häälikusüsteem koosneb 6 täishäälikust ja 14 kaashäälikust. Helilised klusiilid puuduvad. Kaashäälikuühendid ei ole sõna alguses ja lõpus lubatud, sõna keskel võib olla vaid kahest kaashäälikust koosnev kaashäälikuühend.
Morfoloogia
Tšuktši keel on polüsünteetiline, inkorporeeriv, aglutinatiivne ja ergatiiv-absolutiivne keel, tüvele võivad liituda prefiksid ja sufiksid.
Nimisõna muutub 2 arvus ja 9 käändes.
Tšuktši arvusüsteem oli algselt vigesimaalne, kuid vene keele mõjul mindi üle kümnendsüsteemile.
Sõnajärg lauses on üsna vaba, aga tavalisem on SOV.
Tšuktši kirjakeel
Esimene tšuktšikeelne raamat ilmus juba 1823. aastal, kuid kirjakeel loodi alles 1931. aastal, esialgu ladina kirjal põhinev, 1937. aastast mindi üle kirillitsapõhisele kirjasüsteemile. Kirjakeele aluseks võeti idamurderühma kuuluv ueleni murre.
|