Sven-Hannes Vabar (sündinud 7. juunil 1977[1][2] Tallinnas) on Eesti kultuurikriitik ja -ajakirjanik.
Ta on lõpetanud 1995. aastal Tallinna 21. Keskkooli. Aastatel 1995–2002 õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja 2002–2007 semiootikat, sai semiootika ja kulturoloogia erialal bakalaureusekraadi (2005) ja magistrikraadi (2007). Nii bakalaureuse- kui ka magistritöö teemaks oli Uku Masingu maailmapilt.
Töötab Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühmas toimetajana.[viide?]
Ta on kirjutanud ajalehtedele filmi- ja kirjanduskriitikat, teinud intervjuusid kirjanikega, töötanud Raadios Vaba Euroopa[viide?] ja esinenud raadiosaadetes "Kultuurikaja", "Litter" ja "Ööülikool".
Tema proosat on ilmunud ajakirjades Vikerkaar, Looming ja Vihik ning ajalehtedes Sirp, Müürileht ja Tartu Postimees. Koostanud ja toimetanud Tartu "mitte-kohtade"-teemalise raamatu "Mitte-Tartu", mis ilmus 2012.
Teoseid
- "Ribadeks tõmmatud linn. Jutud vms 2001–2014" (Kaksikhammas 2023)
- Kivivalgel (pseudonüüm), "2013–2024" (Kaarnakivi seltsi kirjastus 2025)
Tunnustus
- 2003 – Loomingu aastapreemia
- 2003 – Sirbi laureaat
- 2010 – Friedebert Tuglase novelliauhind – novelli "Musta lennuki kirik" eest (ilmunud kogumikus "Tartu rahutused. Valik jutte", koostaja ja toimetaja Berk Vaher, Petrone Print, Tallinn 2009, lk 12–23)[3]
Viited
- ↑ Sven Vabar Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ Sven Vabar, "Maailma elluärkamine. Hayao Miyazaki filmid", Teater. Muusika. Kino 5, 2005, lk. 100.
- ↑ "Musta lennuki kirik", veebiversioon autori kodulehel.
Välislingid
- Sven Vabar Eesti Teadusinfosüsteemis
- Sven Vabar Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma lehel