Suhhoi Su-24 (NATO koodnimetus Fencer) on muudetava tiivanoolsusega kahemootoriline ründelennuk. Välja töötatud Nõukogude Liidus iganenud ründelennuki Jak-28 väljavahetamiseks. Su-24 oli esimene Varssavi pakti lennuk, millel on integreeritud digitaalne navigatsiooni- ja relvasüsteem.

Kontseptsioonilt analoogne 1964. aasta detsembris esmalennu teinud USA lennukiga General Dynamic F-111. NSV Liidu õhuvägedele oli vajalik samasuguse võimekusega madalatel kõrgustel ülehelikiirusel (1315 km/h) lendav lennuk^[1]. Su-24 esmalend toimus 17. jaanuaril 1970. Ehitati umbes 1400 lennukit, lennuk on siiani Venemaa õhu- ja mereväe relvastuses.

Lennuki tiivakonsoole saab lennu käigus nihutada nelja asendisse: tiivanoolsus 16° õhku tõusmisel ja maandumisel, 35° ja 45° tavaliselt lennul, 69° suurel kiirusel. Su-24 arendab optimaalsel kõrgusel kuni kahekordset helikiirust Mach 2,18 (2320 km/h).

Lennuki püsirelvastuses on üks Gatling tüüpi 23 mm automaatkahur GŠ-6-23M; 8 tiivaalust kinnituspülooni kuni 8000 kg kaaluva mitmesuguse relvastuse riputamiseks.

Su-24 on tänu tugevale ja vastupidavale konstruktsioonile Araabia riikides küllaltki nõutud.

Su-24 arendamise käigus tehtud katselendudel on eluga hüvasti jätnud suurim arv Suhhoi lennukite katselendureid, katapulteerunud lenduritest 8 jäi ellu ja 13 hukkus.

Lennukist Su-24 on tehtud ka modifikatsioone: Su-24M, Su-24M2, Su-24MR (NATO koodnimetus Fencer E) – luureversioon, Su-24MP Fencer F REL-versioon, ülesanneteks REL luure ja häirimine.

•  Ukraina^[2]

• Heiki Suurkask, Su-24 - nõukogude ründelennuk, mis pole just enam tehnika viimane sõna, forte.delfi.ee, 24.11.2015