Soohiilakas (Liparis loeselii) on käpaliste sugukonna hiilaka perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Kirjeldus
Soohiilakas on väike, rohekaskollane 10–15 cm pikkuse varrega orhidee.
Soohiilakal on õitsemise ajal lehtedest pisut kõrgem õisikuvars, millel paiknevad hõredas kobaras rohekaskollased õied. Maapinnal võib näha vaid osaliselt mullas asuvaid mugulaid. Võsu kandva mugula kõrval on üks või mitu varasemate aastate mugulat, millel võib küljes olla ka mullune kuivanud õisikuvars koos tühjade seemnekupardega. Soohiilakat peetakse isetolmlejaks.[1]
Kasvukoht
Soohiilakas kasvab enamasti üksikute isenditena ja eelistab madala taimestikuga mättaid lubjarikastel ja märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses, järvekallastel ning rannaniitudel. Eestis on soohiilakat leitud kasvamas ka inimtekkelistel kasvukohtadel nagu karjääriveekogude kallastel. Selliste kasvukohtade kadumise tõttu on soohiilakas üsna ohustatud kogu Euroopas. [1][2]
Levik
Eesti on soohiilaka leviku põhjapiiriks. Eestis harvaesinev.[1]
Kaitsestaatus
Soohiilakas on Eestis II kaitsekategooria kaitsealune liik.[3]
Sarnased liigid
Ainulehine soovalk, harilik muguljuur ja harilik sookäpp.[1]
Galerii
-
Soohiilakas -
Soohiilaka õis -
Soohiilakas -
Soohiilaka õisik
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu
- ↑ Pärandkoosluste Kaitse Ühing (12.01.2017). "Liparis loselii — soohiilakas". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. Vaadatud 28.01.2017.
- ↑ Vabariigi Valitsus (21.06.2014). "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu". Riigiteataja. Vaadatud 28.01.2017.
Välislingid
- Soohiilakas andmebaasis eElurikkus
