Seto kroon on 1. augustil 2015 Setomaal käibele võetud kohalik raha, mille andis välja Seto Pank. Raha kasutatakse peamiselt seto kultuuri levitamiseks ja turismi edendamiseks, vähesel määral maksevahendina, peamiselt Seto kuningriigi päevadel ja muudel kultuuriüritustel.

Setu krooni kujunduskonkursi kuulutas välja Setomaa ülemsootska Annela Laaneots. Käsu selleks sai ta unes seto kuningalt Pekolt, väljaandmise korraldas seto kuninga "pangaherr" Rein Järvelill.

Raha on trükitud 20-eurose rahatähe mõõtudes, vääringutes 1, 5, 10, 25 ja 100 krooni. Konkursi väljakuulutamisel kohustati Setu kuningriigi alamaid tooma Setu Panka oma kulla ja hõbeda, "mis on kaevandatud Seto kuningriigi maadelt ja maapõuest". Samuti nimetati setu kroon ainsaks maksevahendiks Setu kuningriigi väliskaubanduses. Kroonidel on kujutatud setu kultuuri tähtsamaid maamärke ja sümboleid seto käsitööst, leelost, arhitektuurist, pühapaikadest ja pühakodadest. Raha kujundas kunstnik Evelin Urm, esmakordselt jõudis see avalikku kasutusse 1. augustil 2015 toimunud Seto kuningriigi päevadel.[1][2]

Varasemad seto rahad

Enne kroone on Setomaal kohaliku rahana käibel olnud 2. augustil 1997 kasutusse võetud suveniirraha seto hõpõ, mille andis välja Eesti Maapank. Rahatähtedel olid Georg Pelisaare, Are Sillakivi, Helle Virdi, Ilmar Vananurme ja Paul Hagu näopildid.[3]

2002. aastal müüdi Seto kuningriigi päevadel hõbedasi münte nimetusega "moneta" kursiga 1 moneta = 10 Eesti krooni. Mõnel monetal oli kaelas kandmiseks aas. Münte on kuningriigi päevadel müüdud ka hilisematel aastatel.[3]

Viited

  1. Annela Laaneots "Minu Setumaa" Tartu: Petrone Print, 2019, ptk. "Seto kroon", lk 214-219
  2. Setod võtavad kasutusele oma raha, Seto krooni Postimees, 28. aprill 2015
  3. 3,0 3,1 Mari-Anne Leht "Setod soovivad jälle välja anda oma raha" Lõunaleht, 11.05.2015

Välislingid

No tags for this post.