Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad. Neid kolooniate üksikisendeid kutsutakse loomikuteks.
Paljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe-, hingamis- ja erituselundid.
Vaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki.
Eesti elab umbes 10 liiki sammalloomi.[1]
Taksonoomia
Klassid
- Kitsaneelused (Stenolaemata)
- Paljassuused ehk kombitspärgsed (Gymnolaemata)
- Kattesuused ehk kombitslooksed (Phylactolaemata)
Eesti liike
- Cristatella mucedo – tutlane
- Plumatella fungosa – harilik sammallane
- Plumatella repens – hargnev sammallane
Pilte
-
Sammalloomade fossiilid Eesti põlevkivis
-
Sammalloomad fossiilid
-
Soomes võõrliigina leviv Pectinatella magnifica
-
Flustra foliacea, mida peetakse sageli ekslikult adruks
Vaata ka
Viited
- ↑ "Soome loodust ohustav sammalloom ilmselt Eestisse ei jõua" ERR Novaator, 31. juuli 2019
Kirjandus
- Ristkok, Jüri 1964. Selgrootute loomade süsteem. Teine trükk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk. 60.