Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad. Neid kolooniate üksikisendeid kutsutakse loomikuteks.

Paljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe-, hingamis- ja erituselundid.

Vaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki.

Eesti elab umbes 10 liiki sammalloomi.^[1]

• Kitsaneelused (Stenolaemata)
• Paljassuused ehk kombitspärgsed (Gymnolaemata)
• Kattesuused ehk kombitslooksed (Phylactolaemata)

• Cristatella mucedo – tutlane
• Plumatella fungosa – harilik sammallane
• Plumatella repens – hargnev sammallane

• 
  Sammalloomade fossiilid Eesti põlevkivis
• 
  Sammalloomad fossiilid
• 
  Soomes võõrliigina leviv Pectinatella magnifica
• 
  Flustra foliacea, mida peetakse sageli ekslikult adruks

• sammalloomade loend

• Ristkok, Jüri 1964. Selgrootute loomade süsteem. Teine trükk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk. 60.