Saarküla (vene Саркюля, soome Saarkylä) on küla ajaloolisel Ingerimaal, Rosona jõe kaldal, u 2 km kaugusel Narva-Jõesuust kirdes. Küla maa-ala kuulub Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni.

Saarkülas elas veel 2010. aasta seisuga aastaringselt viis elanikku. Alates 2012. aastast püsiasustus puudub, kuid suviti elab külas kuni 70 inimest.^[1] Külal puudub püsiv maanteeühendus teiste asulatega.

Küla oletatav esmamainimine leidis aset Rootsi kuningriigi võimuesindajate poolt aastatel 1618–1623 koostatud maksuraamatus, milles küla kandis nime Narofschoi Ostrof by.^[2] Rootsi allikates esinevad ka nimekujud Sarakÿla, Sarakÿlla, Sarrekÿlla, Sareckÿlla ja Sarenkÿlla.^[viide?]

1848. aasta etnograafiliste andmete järgi elasid Saarkülas ingerlased, ingerisoomlased ja venelased.^[3] Hilisemates allikates on kuni Teise maailmasõjani küla elanikena mainitud ainult ingerlasi.^[4]

1920. aasta Tartu rahulepingu kohaselt läks küla Eesti Vabariigile, kus see moodustas osa nn Eesti Ingerist ja kuulus administratiivselt Viru maakonna Narva valda.

1920. aastal oli Saarkülas 53 majapidamist. 1922. aastal oli külas 386 elanikku. Saarkülas oli kool ja kirik. Kuna küla asus saarel, ümbritses seda vesi: põhjast Narva laht, lõunast Rosona jõgi, lääne poolt Narva jõgi ja idast nüüdseks kadunud jõeke, mis ühendas Vaikset järve Narva lahega. Saar oli poolteist kilomeetrit lai ja ligi 4 km pikk. Naabruses asuva Väikülaga toimus parve- ja laevaühendus.

Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal muutsid Nõukogude võimud jaanuaris 1945 administratiivpiire ja viisid kõik Narva jõest ida pool asuvad senise Eesti Ingeri alad (sealhulgas Saarküla) üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu.

Aastatel 1936–1940 elas külas vene luuletaja Igor Severjanin. Tema auks on Saarkülas nimetatud tänav ja seal on korraldatud Igor Severjanini autorilaulude festivale.^[viide?]