Ratla mõis (saksa keeles Ratjal, Ratjall[1]) oli eramõis Jaani kihelkonnas Saaremaal[2].

Mõis rajati 1715 ja 1731 aastate vahel[2], 18. sajandi alguses on Ratla pandivaldajana[3] mainitud Rootsi ja Moskva tsaaririigi Saaremaa ökonoomiakomissari ja Saaremaa maanõunikku Peer Anton von Güldenstubbet (1671−1757), 1770. aastal ühendati Ratla Kareda mõisaga[4].

Ratla küla alad on rahvasuus jagunenud osadeks: Aavikuotsa (läänes), Aruotsa ehk Aruküla (põhjas), Päriotsa (lõunas) ja Suurküla (keskel). Ratla Päriotsas on varem olnud kaks mõisat: Allika ehk Hallika (1756 Hallick) ja Mataka ehk Mataku (1731 Mattaküll). Mõlemad ühendati 18. sajandi lõpul või 19. sajandi I poolel Koikla mõisaga[4].

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Ratla ms/Ratjall sks, eki.ee
  2. ↑ 2,0 2,1 Ratla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  3. ↑ Gütergeschichte Estlands (Pargenthal), Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen vom Oktober 1952
  4. ↑ 4,0 4,1 Ratla, Eesti kohanimeraamat, Dictionary of Estonian Place names

Välislingid

Saaremaa Jaani kirik

Kirik: Saaremaa Jaani kirik
Mõisad: Arju mõis | Jaani kirikumõis | Kareda mõis | Kõinastu mõis | Rannaküla mõis | Taaliku mõis

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Ratla_m%C3%B5is
No tags for this post.