Riia Eesti Üliõpilaste Selts (REÜS) oli aastatel 1909–1915 Riias tegutsenud eesti üliõpilasorganisatsioon. Pärast sõja vaibumist jätkus tegevus Tartus Üliõpilasselts Liivika nime all.
Tollane Venemaa Liivimaa kubermangu pealinn Riia pakkus Peterburi ja Tartu kõrval eesti soost üliõpilastele suhteliselt hästi kättesaadavaid kõrghariduse omandamise võimalusi. Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi tuumik kujunes eesti soost üliõpilasi ühendava Laene sõpruskonna liitumisel 1909. aasta kevadel korporatsioon Vironiast lahkunutega. Asutajaliikmeid oli kokku 23.
Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeist kuulusid Laenesse Anton Uesson, Eduard Kimberg, Martin Kesküla, Heinrich Johani Väljamäe, Viktor Pihlak, Peeter Sisask, Konstantin Zeren, Anton Lembit Soans, Aleksander Bürger, Karl Treumann, Kristjan Kask ja K. Feldmann. Vironia rühma kuulusid Märt Raud, Juhan Kukk, Alfred Kalm, Eduard Johannes Erlich (astus hiljem tagasi Vironiasse), Eduard Laur, Rudolf Maasen, Voldemar Saukas, Hermann Perna, Johann Sakeus (astus hiljem tagasi Vironiasse), Aleksander Müürisepp ja Karl Parvei.
Mitmed neist panustasid oluliselt hilisema Eesti Vabariigi ülesehitamisse.[1][2]
Viited
- ↑ Joosti, H. (toimetuskolleegiumi esimees), Ermel, V., Ilja, R., Joosep, E., Kalm, A., Karuks, T., Koobas, L., Mathiesen, M., *Pettai, E., Randveer, R. (seenior), Rämmer, A., Tamjärv, L., Tang, P., Treier, J. (toim). Üliõpilasselts Liivika 1909–2003. Pärnu 2003
- ↑ Salumaa, E. S. Liivika esimesel veerandsajandil. Väljaandes: Nõmmera, E.-J., Mets, J., Normak, H., Raudvere, A., Margiste, A., Zastrov, M., Järvel, E., Järvesoo, E. (toimetajad): Kodumaal ja võõrsil. ÜS Liivika koguteos. Toronto: ÜS Liivika Kirjastus, 1965