Punetised on viirusnakkus, mida põhjustab punetiste viirus (Rubivirus rubellae). Punetised levivad enamasti piisknakkuse teel, kuid ka emalt lootele raseduse ajal. Eristatakse elupuhuselt omandatud punetisi (nakatumine haige inimesega kokkupuutel) ja kaasasündinud punetiste sündroomi (raseduse ajal emalt lootele).[3][4]
Punetised on välditav vaktsiiniga, mille esimene doos annab vähemalt 95% vaktsineeritutest immuunsuse.[5] Tihti manustatakse seda liitvaktsiinina, mis annab samuti kaitse mumpsi ja leetrite vastu.
Virulentsus ja genoom
Punetiste viirus kuulub Matonaviridae sugukonda Rubivirus'e perekonda ja sellel on üksikahelaline 9,6–10 kb suurusega RNA-genoom. Punetiste virionid on 50–90 nm diameetriga, nende morfoloogia võib varieeruda sfäärilisest kuni toruja kujuni. Viiruseosakestel on nukleokapsiidtuum, lipiidkaksikkiht ja osakeste pinnal asuvad kaks glükoproteiini. Punetiste viiruses on suur G+C sisaldus (69%). Genoomide kaks avatud lugemisraami kodeerivad struktuursed ja mittestruktuursed proteiinid. Replikatsiooni käigus sünteesitakse nii genoomi RNA kui ka struktuurseid proteiine kodeeriv subgenoomne RNA. Subgenoomsest RNA-st transleeritakse struktuursed valgud ja genoomi RNAst transleeritakse mittestruktuursed valgud. Mõlemat tüüpi RNA-del on viiruse tüübi 0 7meGpppA cap-struktuur nende 5'-otsas ja 3'-mittekodeeriv piirkond, mille 3'-otsas on polü-A saba.[6]
Sümptomid
Punetiste sümptomid võivad olla kerged ja isegi märkamatud, eriti lastel. Tüüpilised sümptomid hõlmavad löövet (laigulis-sõlmeline), kerget palavikku, nohu, kurguvalu, silmapõletikku ja lümfisõlmede turset. Täiskasvanueas kulgevad punetised üldjuhul raskemalt kui lapseeas põdedes. Harva võib punetiste tüsistuseks olla ka rahhiit või entsefaliit, eriti naistel. Statistika näitab, et 25–50% nakatunutest põeb punetisi lööbeta.[7][4]
Tüsistused
Tavaliselt on punetised kerge kuluga ilma suuremate tüsistusteta respiratoorne viirusnakkus. Rasedate puhul võib punetiste viirus osutuda ohtlikuks, eriti esimesel trimestril, kutsudes esile kaasasündinud punetiste sündroomi, loote väärarenguid või isegi nurisünnitust.[8][9] Kaasasündinud punetiste sündroom hõlmab selliseid sünnidefekte nagu mikrotsefaalia, katarakt, kurtus või südameväärarengud.[7]
On leitud ka uusi sümptomeid, mida seostatakse kaasasündinud punetiste sündroomiga, näiteks hepatomegaalia, splenomegaalia, luude metafüüside kahjustused, trombotsüütide vähesus, südamelihase põletik ja müokardi nekroos ning interstitsiaalne kopsupõletik. Tihti ilmnevad kahjustused alles hiljem, mitte imikueas. Looteeas põetud punetistel on tuvastatud ka seos mitmete silmaprobleemidega (katarakt, glaukoom, reetina irdumine), insuliinsõltuva diabeediga ja ka kuulmislangusega, mis aga ilmnevad alles vanemaks saades.[4]
Diagnoos ja ravi
Punetiste diagnoosimine põhineb tavaliselt kliinilistel sümptomitel, mida kinnitatakse laboratoorsete seroloogiliste uuringutega. Pärast nakatumist ilmuvad IgM antikehad verre umbes nelja päeva jooksul ja IgG antikehad umbes nädala jooksul alates lööbe ilmumisest.[9]
Viirusel spetsiifiline ravi puudub, mistõttu keskendub ravi sümptomaatilisele leevendamisele, sealhulgas palavikualandajate ja põletikuvastaste ravimite kasutamisele. Kuna punetiste viiruse vastane ravi puudub, siis tuleks keskenduda ennetamisele vaktsineerides.[4]
Ennetamine ja haigestumine Eestis
Eestis on punetiste ennetamiseks riiklikus vaktsineerimiskavas kasutusel MMR-vaktsiin (leetrid, mumps ja punetised). Immuniseerimiskava näeb ette aastaste ja 13-aastaste laste tasuta vaktsineerimist MMR-vaktsiiniga.[10] Rasedust planeerivat või rasedaid naisi ei vaktsineerita. Nii punetiste vastu vaktsineerimine kui ka punetiste läbipõdemine annavad pikaaegse immuunsuse (15–18 aastat, mõnel juhul kuni eluaegse).[4]
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmetel, mis põhinevad Terviseametile laekunud teadete põhjal, pole aastatel 2014–2022 Eestis ühtegi punetiste viiruse juhtu esinenud. 2013. aastal teavitati Eestis kahest punetiste viirusesse nakatumise juhust.[11]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Atkinson, William (2011). Epidemiology and Prevention of Vaccine-Preventable Diseases (12 ed.). Public Health Foundation. Lk 301–323. ISBN 978-0-9832631-3-5. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2017. Vaadatud 5. mail 2017.
- ↑ "Rubella (German Measles, Three-Day Measles)". CDC.gov. US: Centers for Disease Control and Prevention. 17. detsember 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 30. märtsil 2015.
- ↑ Parkman, Paul D. (1996), Baron, Samuel (toim), "Togaviruses: Rubella Virus", Medical Microbiology (4th trükk), Galveston (TX): University of Texas Medical Branch at Galveston, ISBN 978-0-9631172-1-2, PMID 21413314, vaadatud 21. jaanuaril 2024
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Punetised | Terviseamet". www.terviseamet.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2024. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.
- ↑ Lambert, N; Strebel, P; Orenstein, W; Icenogle, J; Poland, GA (7. jaanuar 2015). "Rubella". Lancet. 385 (9984): 2297–307. DOI:10.1016/S0140-6736(14)60539-0. PMC 4514442. PMID 25576992.
- ↑ Mankertz, Annette; Chen, Min-Hsin; Goldberg, Tony L.; Hübschen, Judith M.; Pfaff, Florian; Ulrich, Rainer G.; ICTV Report Consortium (2022). "ICTV Virus Taxonomy Profile: Matonaviridae 2022". Journal of General Virology. 103 (12): 001817. DOI:10.1099/jgv.0.001817. ISSN 1465-2099.
- ↑ 7,0 7,1 Schulz, Helene; Neale, Mackenzie; Zubach, Vanessa; Severini, Alberto; Hiebert, Joanne (1. mai 2022). "Development of a rapid, internally controlled, two target, real-time RT-PCR for detection of rubella virus". Journal of Virological Methods. 303: 114500. DOI:10.1016/j.jviromet.2022.114500. ISSN 0166-0934.
- ↑ Muscat, Mark; Zimmerman, Laura; Bacci, Sabrina; Bang, Henrik; Glismann, Steffen; Mølbak, Kåre; Reef, Susan (2. märts 2012). "Toward rubella elimination in Europe: An epidemiological assessment". Vaccine. 30 (11): 1999–2007. DOI:10.1016/j.vaccine.2011.12.016. ISSN 0264-410X.
- ↑ 9,0 9,1 Surveillance Guidelines for Measles, Rubella and Congenital Rubella Syndrome in the WHO European Region. WHO Guidelines Approved by the Guidelines Review Committee. Geneva: World Health Organization. 2012. PMID 23762964.
- ↑ "Immuniseerimiskava–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.
- ↑ "NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja maakonna järgi". Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.