

Pliiglasuur (vanasti ka seatinaglasuur) on glasuur, mille peamiseks sulandajaks on mõni pliioksiid (plii(II)oksiid PbO, plii(II,IV)oksiid Pb3O4, plii(IV)oksiid PbO2)[1]. Tegemist on madalkuumusglasuuriga.
Pliiglasuurid liigitatakse läbipaistvateks ja katvateks pliiglasuurideks.
Ajalugu
Esimene pliiglasuur leiutati arvatavasti Mesopotaamias umbes 17. sajandil eKr. Sellest ajast on leitud savitahvlile kirjutatud pliiglasuuri retsept. Savitahvel leiti tänapäeva Iraagi põhjaosast.