Hilise Rooma keisririigi aegne jalaga jooginõu. Pliiglasuuriga terrakota, toodetud Gallias Rhône'i oru piirkonnas 3. sajandil. Metropolitani Kunstimuuseum
Pliiglasuuriga kaetud savitellised Chertsey abtkonnakirikust Surreys, u 1250-1300, Briti Muuseum

Pliiglasuur (vanasti ka seatinaglasuur) on glasuur, mille peamiseks sulandajaks on mõni pliioksiid (plii(II)oksiid PbO, plii(II,IV)oksiid Pb3O4, plii(IV)oksiid PbO2)[1]. Tegemist on madalkuumusglasuuriga.

Pliiglasuurid liigitatakse läbipaistvateks ja katvateks pliiglasuurideks.

Ajalugu

Esimene pliiglasuur leiutati arvatavasti Mesopotaamias umbes 17. sajandil eKr. Sellest ajast on leitud savitahvlile kirjutatud pliiglasuuri retsept. Savitahvel leiti tänapäeva Iraagi põhjaosast.

Vaata ka

Viited

Välislingid

No tags for this post.