See artikkel räägib toiduainest; salvi kohta vaata artiklist Pasta (salv)
Penne rigate

Pasta, Eestis tuntud ka kui makaronitooted, on Itaaliast pärit teraviljajahust ja veest valmistatud toiduaine, mida keedetakse. Sõna "makaron" tuleneb pastasordist makaron, mis kuni 19. sajandi lõpuni oli üldnimetuseks sellele toiduainele nii Itaalias kui ka igal pool maailmas, 19. sajandi lõpus hakati seda toiduainet Itaalias nimetama pasta. Pasta tähendab itaalia keeles tainast.[1]

Pastad jaotuvad kahte kategooriasse: kuivatatud pasta (pasta secca) ja värske (pasta fresca). Enamus kuivatatud pastatoodetest valmistatakse tööstuslikult, kuigi neid on võimalik valmistada ka kodus. Värsket pastat valmistatakse traditsiooniliselt käsitsi või lihtsate pastamasinate abil. Suurem osa poes müüdavatest värsketest pastadest valmistatakse samuti tööstuslikult.

Pasta ajalugu on väga pikk, väidetavalt tulenes see hiina nuudlitest, mida valmistati juba 4000 aastat tagasi.[2] On ka väiteid, et teatud liiki pasta oli tuntud vanas Kreekas, ja hiljem Roomas. Esimene tõend pastast Itaalias on 1154. aastast.[3] 18. sajandil hakati kasutama pastapressi pasta valmistamiseks, mis võimaldas pastat valmistada kiiremini, pastapress võimaldab valmistada ka torukujulist pastat.

Nõukogude makaronid olid üks alamliik pastast, mille nimi tulenes tõenäoliselt pastasordist macaroni, mis on torukujulised kuid on lühikesed, rohkem sarnanesid nad pastasordiga bucatini või ziti.

Tänapäeval nimetatakse pastaks nii pastataignast valmistatud tooteid kui ka nendest valmistatud roogi. Kuigi peaks kasutama täpsemaid nimetusi, kui kontekstist ei selgu et tegemist on roogadega. Sõna "pasta" on itaalia keeles ainsuses, selle mitmuse vorm on "paste", kuid sellele vaatamata kasutatakse Itaalias sõna "pasta" kui mitmust.

Nii kuivatatud kui ka värsket pastat on mitmes erinevas vormis ning 310 eri sorti tuntakse enam kui 1300 dokumenteeritud nime all. Itaalias on eri pastasortide nimed sageli asukohati erinevad. Näiteks pastasorti cavatelli tuntakse olenevalt linnast ja piirkonnast 28 erineva nime all. Erinevaks otstarbeks on erinevad pastad, nagu fettuccine, tagliatelle, pappardelle (eri laiusega lintnuudlid), farfalle (libliknuudlid), fusilli (spiraalnuudlid), orzo (otstarbelt supinuudlid, kujult riisiterataolised), cannelloni, tortellini (mõlemad on täidisega pastad, esimest nimetatud ka rullpastaks), conchiglie teokarbid (vigurnuudlid).

Pasta tähendab itaalia nuudleid, kuid need ei ole ainsad nuudlid. Aasia köökides - Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis kui ka Tais on samuti kasutusel palju igasuguseid nuudleid, millest tehakse erinevaid suppe ja wokiroogasid. Nuudlimaterjaliks kasutatakse nii nisu, riisi, tatart, mungauba, maguskartulit kui ka jamsijuurt. Jaapani valmistatakse konjaci-nimelisest jamsist tehtud läbipaistvad shirataki-nuudleid, mis on pea nullkalorsusega ja gluteenivabad. Jaapanlased valmistavad nuudleid isegi kirsiõitest[1].

Koostis

Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvanisu- ehk durumjahust. Pastatooteid valmistatakse ka hariliku nisu, tatra- ja riisijahust, harvemini maisijahust. Pastatoodetesse lisatakse soja- ja mungoajahu, gluteeni, vadakut, mune, ürte ja maitseaineid. Pastatooteid värvitakse spinatiga (roheliseks), tomatiga (punaseks), peediga (tumepunaseks), seepia või kalmaari tindiga (mustaks).[1]


Valmistamine

Kodune pastamasin

Jahu, vesi ja muud koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erikujulisteks pastatoodeteks.[4] Terminoloogiliselt eristatakse kahte tüüpi pastasid: pasta secca (kuivatatud) ja pasta fresca (värske)[5]. Viimase sideaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Poelettidele jõuab pasta tavaliselt kuivatatult.[4] Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni.[4]

Toitainete sisaldus

Pasta sisaldab rikkalikult süsivesikuid, proteiine (taimseid) ja kiudaineid.

Tuntumad pastasordid

Garganelli
Lanterne
Mafaldine
Fiori
Gemelli
Cellentani
Casereecce

Eri kujuga pastatooted läksid moodi pärast ühendatud Itaalia riigi sündi (1870) ja koos Vahemere dieedi moodiminekuga. Pastasid liigitatakse kuju ja suuruse ning koostisainete järgi. Pastasorte on väga palju, ainuüksi Itaalias ligi 300 sorti.[1]

  • Alfabeto – väikesed "tähestikupasta" kujundid suppidele
  • Anelli – väikesed rõngad, mida kasutatakse suppides ja puljongites
  • Bucatini – pikad torukujulised pastad
  • Canneroni – pastarõngad
  • Chifferi piccoli lisci – juuspeened pastaniidid
  • Chifferi poccoli rigati – eelmise ribiline variant
  • Conchigliette – väikesed teokarbid
  • Conchigliette rigati – suured ribilised teokarbid
  • Ditali – lühikesed torukesed
  • Ditalini – Ditali väiksem variant
  • Ditalini lisci – Ditali pehmem variant
  • Elicoidali – pikemad torukesed
  • Fagiolini – aedoakaunakujuline pasta
  • Farfalle – liblikakujuline pasta
  • Fusilli – spiraalikujuline pasta
  • Fusilli integrali – täisteranisuspiraalid
  • Fusillata casareccia – kruvikujuline pasta
  • Gnocchi – teokarbid
  • Gnocchi integrali – täisteranisust teokarbid
  • Gnocchetti sardi – sardiinia teokarbid
  • Lasagne doppia riccia – sakilise servaga lasanjeplaat
  • Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasanjeplaat
  • Lingue di passero – jämedamad spagetid
  • Linguine, Bavettine – Lingue peenem variant
  • Lumache rigate grandi – suured ribilised teokarbid
  • Macaroni – lühikesed torukujulised pastad
  • Mafaldine – lainelise servaga pastaribad
  • Mezze penne rigate tricolori – itaalia lipu värvides penned
  • Orecchiette – kausikujuline pasta
  • Orzo – riisiterakujuline pasta
  • Penne lisce – viltuse lõikepinnaga torupasta
  • Penne rigate – ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
  • Pennoni rigati – suur ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
  • Peperini – pastaterad
  • Perciatellini – õõnesspagetid
  • Pipe rigate – ribilised kõrred
  • Rigatoni – jämedad torupastajupid
  • Ruote – pastarattad
  • Spagetid – pikad peenikased pastad
  • Spaghetti integrali – täisteraspagetid
  • Spaghettini – peenikesed spagetid
  • Stelline – väikesed tähed
  • Tagliatelle – keras lintnuudlid
  • Tagliatelle verdi – kuivatatud spinatimaitselised keras lintnuudlid
  • Tomato spirali – tomatimaitselised spiraalid
  • Tortellini – väikesed klimbid
  • Tortelloni – pastaklimbid
  • Vermicelli – peenemad spagetid
  • Ziti – pikad jämedad torukujulised pastad

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Reet Ollino kodunduse õppematerjal
  2. ↑ "4,000-Year-Old Noodles Found in China" (inglise). National Geographic. 2005.
  3. ↑ "Facts and History of Pasta" (inglise).
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Maailma toiduainete entsüklopeedia, TEA, 2006, lk 362
  5. ↑ "Itaalia toidukultuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 28. detsembril 2012.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Pasta
No tags for this post.