Parsuna (vene keeles парсуна, moonutatud kuju ladinakeelsest sõnast persona[1]) on portreemaali liik, mis oli iseloomulik Moskva tsaaririigile ja keisririigi algusperioodile. Parsuna stiil lähtus ikoonimaali traditsioonist ja sellega samaaegselt taotles realistliku portree kujutamise sihti. Peamiselt kujutati valitsejaid ja muid tähtsaid isikuid.[2] Hoolimata mõningatest sarnastest joontest ikooniga pole parsuna siiski tõeline ikoon.
Iseloomulikud jooned
Parsuna maaliti nagu ikoongi krunditud puittahvlile vene ikoonile iseloomuliku keskosa raamiva kõrgema servaga, kuid erinevalt ikoonist ei maalitud kujutatavat mitte ikooni kindlat kaanonit järgides, vaid jäädvustades modelli iseloomulikke näojooni ja detaile. Sarnasus jäi sageli siiski ligikaudseks ja maalija lisas portreele detaile ja atribuute, mis aitasid kujutatavat identifitseerida. Figuur maaliti esialgu jäigalt kontuuripõhiselt, värvipinnad lokaaltoonides ja lamedatena, kuid rohkem maale on säilinud stiilis, mis kasutab veidi valguse-varjuga modelleerimist ja materjalide realistlikumat kujutamist (ikoonimaalis nn фряжское письмо 'frangi stiil'). Nagu ikoonil oli parsuna 'l kirjutatud tekst kujutatu tiitli ja nimega ja mõnikord võidi lisada ka ikooni traditsioonist pärit aupaiste. Sarnasus ikooniga tuleb muuhulgas asjaolust, et see oli ainuke maalimisetehnika ja isiku kujutamise traditsioon, mida Venemaal tunti.[3]
See maalitüüp ilmus 16. sajandil, mil vene ikoonimaali kõrgaeg oli juba läbi. 17. sajandist on parsuna 'sid teada kõige rohkem. Sel perioodil hakati puittahvli asemel üha enam maalialusena kasutama lõuendit.
Ajaloost
Vene parsuna sarnaneb mõnevõrra Ukraina, Valgevene, Poola ja Leedu 15.–18. sajandi portreemaalidele.[4] 18. sajandil parsuna traditsioon hääbus. Peeter I ajal hakkasid vene maalikunstnikud tsaari toetusel maalima isikuid Lääne-Euroopa portreemaali traditsioonis. Nende maalide kohta võeti kasutusele teine sõna portret (портрет), et eristada seda varasemast lihtsamast parsuna 'st.
Kõige tuntumad ja stiililt kõige eristuvamad maalid sellest tüübist on 16. sajandi lõpust pärinevad Ivan Julma ja tema poja Fjodor I parsuna 'd ja vürst Mihhail Skopin-Šuiski parsuna 17. sajandist. Arvatakse, et kõige esimesed parsuna 'd maalisid Relvapalati meistrid, kellest nimeliselt teada kunstnik on ikoonimaalija Simon Ušakov[5]
Näiteid
-
Fjodor I -
Vürst Mihhail Skopin-Šuiski -
Tsaar Mihhail I Fjodorovitš -
Jermak Timofejevitš, 17. sajandi parsuna -
Vassili III, 17. sajandi parsuna -
Regent Sofia Aleksejevna -
Tsaarinna Natalja Narõškina -
Noor Peeter I
