Põldkannike (Viola arvensis Murr.; rahvakeeli käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõõrasema) on kannikeseliste sugukonda kuuluv ühe- kuni kaheaastane rohttaim. Ta on Eesti looduslikest kannikestest kõige tavalisem võõrasema sugulane, sest kasvab enamasti põldudel. Teda peetakse pigem umbrohuks kui silmailuks.
Tema õitsemisaeg on kannikeseliste seas pikim, jäädes aprilli ja septembri vahele.
Botaaniline kirjeldus
Juur
Põldkannikene on kaheiduleheline rohttaim ja seetõttu on tal sammasjuurestik, kus peajuurest haruneb rohkesti lisajuuri.[1]
Vars
Varred on nõrgad, on tõusvas kuni püstises asendis ja kaetud lühikeste karvadega. Varsi on nii harunenud kui harunemata.[1]
Leht
Lehed on õrnalt karvased lihtlehed, mille serv võib olla nii täkiline kui peaaegu terve. Leht on umbes 6 cm pikk ja 2 cm lai. Alumistel lehtedel on pikemad rootsud kui ülemistel. Põldkannikese võib hõlpsasti ära tunda selle järgi, et tal on tavaliste lehtede all abilehed, mis on kuni poole väiksemad ja ilma rootsuta. Need on sulgjalt lõhestunud ja täkilise servaga.[1]
Õis
Õied on ühekojalised ja kahesugulised, sügomorfsed ning tagasihoidliku välimusega. Nad sarnanevad ehituselt aedkannikese õiega, erinedes vaid suuruse ja värvi poolest. Põldkannikese õied on 1–1,5 cm suurused kahvatukollased kuni valged, varieerudes lillakate kannusega. Tupplehed on süstjad ja teritunud, olles õielehtedega samas suuruses.[1]
Vili
Vili on munajas ja karvadeta kupar, umbes 1 cm suurune. Seemnete valmides lähevad järsu krõpsatusega viljad lahti ja seemned paisatakse laiali. Seemnete valmimisaeg on juunis-juulis.[1]
Kasvukohad
Põldkannike kasvab peamiselt umbrohuna põllul, aga teda leidub ka söötidel, karjamaadel, teeservadel ja kraavide nõlvadel. Kuna ta eelistab kuivemat kasvukohta, võib leida teda liivastel aladel, näitaks rannavallidel.[1]
Kasutamine
Põldkannikest saab kasutada ka ravimtaimena. Droogina kasutatakse juurt – seda kogutakse siis, kui bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldus on suurim. Kuivamise soodustamiseks tükeldatakse juured ja jäetakse need seisma varjulisse, sooja ja hea õhuvahetusega kohta. Manustatakse nii sees- kui ka välispidiselt. Tee soodustab köha korral röga eritumist, samuti on tal organismi puhastav toime.[2] Välispidiselt määritakse põldkannikesest tehtud teed või salvi haavadele, et vähendada paistetust.[3]
Viited
Välislingid
- Põldkannike andmebaasis eElurikkus
