Nikolai Nikolajevitš Lavrinovski (vene keeles Николай Николаевич Лавриновский; 6. jaanuar 1875 Stremutka, Pihkva vald – 24. mai 1930 Riia) oli Venemaa riigitegelane, III Riigiduuma liige Pihkva kubermangust.[1]
Ta oli õuenõunik (kolleegiuminõunik) ja Voroneži asekuberner 23. maist 1911 kuni 27. augustini 1912, riiginõunik ja Mogiljovi asekuberner 27. augustist 1912 kuni 1913, kammerhärra alates 6. detsembrist 1913, Tauria tsiviilkuberner 1913–1914, Tšernigivi tsiviilkuberner 1914–1915, tõeline riiginõunik ja Liivimaa tsiviilkuberner 1915–1917 ning salanõunik alates 8. veebruarist 1917.
1922. aastal emigreerus ta Läti Vabariiki ja sai Läti kodakondsuse.
Ta on maetud Pokrova kalmistule (läti keeles Pokrova kapi; vene keeles Покровское кладбище) Riias.[2]
Perekond
Tema vanemad olid Pihkva kubermangu aadelkonna peamees 1910–1913 ja senaator Nikolai Pavlovitš Lavrinovski (sündinud 1845) ning Anna Hazenwinkel (sündinud 1855).[3]
Ta oli abiellus Jelizaveta Uvarovaga, hiljem Maria Golikovaga (1890–1986).[4][5]
Viited
- ↑ Государственная Дума РИ: Третий созыв: Состав: В Третью Государственную Думу вошли 475 человек.
- ↑ Судьбы лидеров русского национализма после февраля 1917 г.: Н.Н.Лавриновский
- ↑ Центральная библиотека Псковского района: Николай Павлович Лавриновский (1845 – после 1918)[alaline kõdulink]
- ↑ http://www.vgd.ru/VESTNIK/4/Lavrinovsky.doc.
- ↑ "rusdrev.narod.ru: ЛАВРИНОВСКИЙ НИКОЛАЙ НИКОЛАЕВИЧ". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2010. Vaadatud 16. juulil 2009.
| Eelnev Krahv Pjotr Apraksin |
Voroneži asekuberner 1911–1912 |
Järgnev Sergei Šidlovski |
| Eelnev Sergei Šidlovski |
Mogiljovi asekuberner 1912–1913 |
Järgnev Vürst Vladimir Drutskoi-Sokolinski |
| Eelnev Krahv Pjotr Apraksin |
Tauria tsiviilkuberner 1913–1914 |
Järgnev Nikolai Knjaževitš |
| Eelnev Ilja Sterligov |
Tšernigivi tsiviilkuberner 1914–1915 |
Järgnev Nicolai von Graevenitz |
| Eelnev Arkadi Kelepovski |
Liivimaa tsiviilkuberner 1915–1917 |
Järgnev Sergei Šidlovski |