Mustjõe raudteepeatus on raudteepeatus Anija vallas Mustjõe külas, Tallinnast 48 km kaugusel.

Mustjõe peatuses asub kaks 30-meetrist perrooni. Sisenemine ja väljumine toimub rongi C-ala kaudu. Seoses üleminekuga madalatele rongidele rajati Mustjõele uued perroonid.

Rong sõidab Balti jaamast Mustjõele umbes 43 minutit. Mustjõel peatuvad vaid Tallinna–Aegviidu tavaliini elektrirongid, kokku peatub Mustjõel umbes 17 reisirongi päevas. Piletihinnalt kuulub peatus IV tsooni.^[2]

Peatus kanti topograafilisele kaardile 1935. aastal. Toona jäi see Lehtse valda. Peatus avati taas 1978. aastal seoses elektriraudtee laiendamisega Aegviiduni, mil see jäi Aegviidu külanõukogu territooriumile.

1985. aastal rajati seoses Tallinn–Tapa raudtee teise peatee ehitamisega Mustjõe jaamast 3 km pikkune harutee liivakarjäärini, mis demonteeriti paar aastat hiljem. Liiva kasutati paralleeltee muldkeha ehituseks.^[3] 1987. aasta novembris avati teisel peateel rongiliiklus (esialgu kuni Aegviiduni). Seoses sellega muutus Mustjõe peatuskohaks.

Küla ja raudteepeatus on nime saanud küla läheduses voolava Jägala jõe lisajõe Mustjõe järgi. Peatuse juures on tänini säilinud hapnikuvabriku hooned.

Mustjõe uus kergete modernismi sugemetega stalinistlikus stiilis jaamahoone valmis 1962. aastal.^[4] Ülimadala kelpkatusega hoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt Piusa, Reola ja Veriora jaamahoonetega, kuid eristus neist ainsana puhasvuugiga silikaattellistest fassaadiga. Jaamahoone suleti 1990. aastate keskpaigas.

Pikka aega tühjalt seisnud Mustjõe jaamahoone lammutati 2011. aastal.^[5]

• Tallinna–Narva raudtee
• Eesti raudteetransport

• Eesti entsüklopeedia 6. köide, Tallinn 1992, lk 462-463.

• Õnnepalu, Tõnu (2016). Teelolekumaja. Kohila: Kohila valla ajaleht, 2. november 2016. Nr 19 (219). Lk 5. Vaadatud 02.04.2025.
• Foto jaamahoonest; Baltic Trains Picture Gallery
• Infot peatuse kohta; fotod (vene keeles)

Eelnev peatus	Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Lahinguvälja	Mustjõe	Aegviidu