Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.

Miksotroofiaks on mitut tüüpi võimalusi. Energiat võib organism saada valgusest ja seda nimetatakse fototroofiaks või keemilistest ühenditest ja seda nimetatakse kemotroofiaks. Elektrone võib organism saada anorgaanilistest ainetest ja seda nimetatakse litotroofiaks või orgaanilistest ainetest ja seda nimetatakse organotroofiaks. Kui organism saab süsinikku süsihappegaasist, on tegemist autotroofiaga, ja kui orgaanilistest ainetest, siis on tegu heterotroofiaga. Kui organism suudab ükskõik missuguse paari juures siintooduist kasutada mõlemat võimalust, on tegu miksotroofiga.

Miksotroofe liigitatakse ka selle järgi, missugune toitumistüüp neil on neil obligatoorne ja missugune fakultatiivne. Obligatoorne toitumistüüp on taime kasvuks ja arenguks hädavajalik, aga fakultatiivset toitumistüüpi saab kasutada täiendava energiaallikana. Sõltuvalt keskkonnast võivad miksotroofid oma toitumistüüpi muuta. Näiteks organoheterotroofia võib esineda nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes, aga litoautotroofia ainult aeroobsetes tingimustes.

Enamik teadaolevaid miksotroofe on mikroorganismid, eukarüoodid või prokarüoodid. Kuid see ei kehti neist kõigi kohta. Huulhein kuulub õistaimede sekka ning ta suudab toituda kahel viisil: omastada toitaineid nii mullast nagu taimed ikka ja putukatest, kusjuures mullast toitumine on kohustuslik ja putukatest toitumine võimalik.

Paracoccus pantotrophus on bakter, kes suudab toituda kemoorganoheterotroofselt ja paljusid orgaanilisi ühendeid ise metaboliseerida. Kuid tal on võimalik ka kemolitoautotroofne metabolism nagu väävlibakteritel, oksüdeerides vesiniksulfiidi, väävlit ja tiosulfaati sulfaatideks. Niimoodi saadud elektrone kasutab bakter ATP sünteesimiseks.