Malekohtunik on spordikohtunik malevõistlustel.

Malekohtuniku ülesandeks on jälgida, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Ta peab tagama ausa mängu, tegutsema võistluste parimates huvides, tagama head mängutingimused, tagama, et mängijaid ei segataks ja juhtima võistluste kulgu.^[1]

Kui malevõistluse peakohtunikul on ametlikult nimetatud asetäitja, peab emb-kumb neist kogu aeg turniirisaalis olema. Kui asetäitjat pole nimetatud, peab peakohtunik kohtunikke informeerima, kust teda ennast leida. Kohtunike arv sõltub võistlusest. Maleolümpiatel võib näiteks võib kohtunike arv olla üle saja.^[2]

Malekohtuniku tegevuse eest annab Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) rahvusvaheline arbiitri ja FIDE arbiitri nimetust, mõlemad nimetused on eluaegsed. Nõukogude Liidus võisid malekohtunikud saada üleliidulise või vabariikliku kategooria spordikohtunikuks.

• Shohreh Bayat, Wenjuni-Gorjatškina naiste MM-tiitlimatš (Shanghai ja Vladivostok, 2020)
• Antonio Bento, kaheksa osavõtjaga MM-i turniir (México, 2007)
• Stephane Escafre, Carlseni-Caruana MM-tiitlimatš (London, 2018)
• Andrzej Filipowicz, Carlseni-Anandi MM-tiitlimatš (Sotši, 2014)
• Deventer Klaus, MM-i pretendentide turniir (Berliin, 2018)
• Panagiotis Nikolopoulos, Anandi-Kramniku MM-tiitlimatš (Bonn, 2008) ja Anandi-Topalovi MM-tiitlimatš (Sofia, 2010)
• Takis Nikolopoulos, Carlseni-Karjakini MM-tiitlimatš (New York, 2016)
• Lothar Schmid, Spasski-Fischeri MM-tiitlimatš (Reykjavík, 1972)
• Werner Stubenvoll, MM-i pretendentide turniir (London, 2013)
• Ašot Vardapetjan, Anandi-Gelfandi MM-tiitlimatš (Moskva, 2012) ja Carlseni-Anandi MM-tiitlimatš (Chennai, 2013)
• Milan Vidmar, 1948. aasta MM-turniir

• Juri Averbahh, Moskva (1994)
• Georgios Beskos, Novi Sad (1990)
• Igor Bondarevski, Moskva (1956, koos Ari Ilmakunnasega)
• Miroslav Filip, Dubai (1986)
• Salomon Flohr, Varna (1962)
• Faik Gasanov, Bakuu (2016)
• Geurt Gijssen, Elista (1998), İstanbul (2000), Bled (2002), Torino (2006)
• Svetozar Gligorić, Thessaloníki (1988)
• Harry de Graaf, Siegen (1970)
• Ari Ilmakunnas, Moskva (1956, koos Igor Bondarevskiga)
• Božidar Kažić, Thessaloníki (1984)
• Alesha Khachatrian, Jerevan (1996)
• Paul Klein, Buenos Aires (1978)
• Aleksandr Kotov, Skopje (1972), Nice (1974)
• Ignatius Leong, Mallorca (2004), Dresden (2008)
• Alois Nagler, München, 1958), Tel Aviv (1964)
• Panagiotis Nikolopoulos, İstanbul (2012), Tromsø (2014), Bathumi (2018)
• Karel Opočenský, Helsingi (1952)
• Vjatšeslav Ragozin, Leipzig (1960)
• Lothar Schmid, Valletta (1980), Luzern (1982)
• Sava Stoisavljevic, Hantõ-Mansiisk (2010)
• Jaroslav Šajtar, Havanna (1966), Lugano (1968)
• Milan Vidmar, Dubrovnik (1950), Amsterdam (1954)

• Harry Ello (1960)^[3]
• Lembit Vahesaar (1965)
• Kaljus Pettai (1967)
• Balduin Päsoke^[4]
• Heino Kann ^[4]
• Helmuth Luik^[4]

• 1953 – Heino Hindre
• 1961 – Theodor Sinkel
• 1961 – Henn Saarmann
• 1961 – Hans Tomson
• 1968 – Bernhard Tali
• 1960 – Lembit Vahesaar
• 1970 – Elmar Kask

• 2006 – Jaan Narva, Hendrik Olde
• 2014 – Askold Nassar
• 2015 – Tarmo Tuul
• 2016 – Peep Narusberg

• 1969 – Lembit Vahesaar
• 1974 – Paul Keres
• 1986 – Harry Ello
• 2004 – Margit Brokko
• 2016 – Sten Kasela
• 2014 – Marek Kolk

• FIDE kohtunike süsteem. maleliit.ee
• Lembit Vahesaar. "Malekohtunikust, tema rollist ja ülesannetest". maleliit.ee
• Eesti malekohtunike ajaveeb. maleliit.blogspot.com