See artikkel räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi territooriumi kohta vaata artikleid Luksemburgi krahvkond ja Luksemburgi hertsogkond; Saksamaa dünastia kohta vaata artiklit Luksemburgid

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.

Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Vana- ja keskkõrgsaksa keeles tähendab sõna letzen 'takistama, kinni pidama' ja Burg kindlustatud hoonet, kindlust. Luksemburgi kindlust on ajaloos esmamainitud 963. aastal seoses ala läänistamisega krahv Siegfriedile.

Luksemburgi ümbritsevad läänest ja põhjast Belgia Luxembourgi provints, idast Saksamaa Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaad ning lõunast Prantsusmaa Lorraine'i piirkonna Moselle'i ja Meurthe-et-Moselle'i departemangud.

Riigi maismaapiiri kogupikkus on 356 kilomeetrit. Sellest Belgiaga on 148, Saksamaaga 135 ja Prantsusmaaga 73 kilomeetrit ühist piiri. Pikimad riigisisesed vahemaad on 82 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 57 kilomeetrit idast läände.^[4]

Luksemburgis on kolm maastikugeograafilist piirkonda: Ardennide eelmäestik (Oesling), Lorraine'i platoo ja Moseli jõe org (Gutland). Riigi põhjaosa on künklik ja metsane, kõrgeim koht on Kneiffi mägi (560 meetrit üle merepinna). Sageli on riigi kõrgeimaks punktiks peetud Buurgplaatzi mäge (559 meetrit üle merepinna).

Luksemburgi peamised jõed on Moseli, Sûre'i ja Our' jõgi. Teised tähtsamad jõed on Alzette, Attert ja Clerve. Pindalalt riigi suurima veekogu Ülem-Sûre'i veehoidla pindala on 380 hektarit. Echternachi järve pindala on 30 hektarit.

Luksemburgi pindalast on 33,6% kaetud metsaga, kus peamised puuliigid on harilik pöök ja harilik tamm.^[5] Luksemburgis on kirjeldatud 1323 liiki kõrgemaid taimi, millest 9,4% on ohustatud ja 6,3% eriti haruldased.^[6] Näiteks on väga haruldaste liikide hulgas hall nelk ja harilik kortsleht.

Luksemburgi vetes on teaduslikult kirjeldatud 34 liiki mageveekalu.^[7]

Luksemburgis on kirjeldatud 16 liiki kahepaikseid: 11 liiki päriskonnalisi ja viis liiki salamandreid.^[8]

Riigis on registreeritud kuus liiki roomajaid ja 327 liiki linde.^[9]

Riigis on kirjeldatud 51 liiki imetajaid, kellest ohustatuim on saarmas.^[7]

Luksemburgis on 37 looduskaitsealust ala ja 59 Natura 2000 ala. Riigis on kaks rahvusparki, mis hõlmavad 19,8% riigi territooriumist. 1964. aastal loodud Saksamaa-Luksemburgi rahvuspark oli esimene piirideülene rahvuspark Euroopas. Riigis asub ka Ülem-Sûre'i rahvuspark. Ülevaade Luksemburgi kaitsealadest. Riigi lõunaosas asub loodusreservaat Biodiversum.

Luksemburgis on pehme mandriline parasvöötme kliima rohkete sademetega. Sademeid on eriti suve lõpus. Suvel on ööpäeva keskmine temperatuur +17 °C ja talvel 0 °C ümber. Riigi külmemad kuud on jaanuar ja veebruar. Riigis on mõõdetud –20,2 °C külma. Soojemad kuud on juuli ja august. Augustis on mõõdetud +37,9 °C sooja.^[10]

Luksemburgi riigikord on parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on päritava võimuga suurhertsog, kellel on võimu teostamisel ainult formaalsed õigused. Täidesaatev võim on valitsuse käes, mida juhib peaminister.^[11]

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele saadikutekojale, kuhu valitakse 60 liiget. Saadikutekoja liikmete ametiaeg kestab viis aastat. Aastal 2013 toimunud valimistel sai kristlik-sotsialistlik partei saadikutekojas 23, Luksemburgi sotsialistlik töölispartei 13, demokraatlik partei 13, rohelised kuus, alternatiivne demokraatlik reformipartei kolm ja vasakpoolsed kaks kohta.

Riigi esimene põhiseadus sätestati 1842. aastal. Praegune põhiseadus kehtib 1868. aastast. Riigi kõrgeim kohtuorgan on kõrgem justiitskohus.

Luksemburg on NATO ja Euroopa Liidu liige.

Luksemburg on administratiivselt jaotatud 12 kantoniks, mis omakorda jagunevad 105 vallaks (Gemeinde), millel puudub halduslik funktsioon.^[12] Kuni 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks valla tasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu. Riigis on 12 linna.

• Diekirchi ringkond
  • Clervaux' kanton (2)
  • Diekirchi kanton (3)
  • Redange'i kanton (9)
  • Viandeni kanton (11)
  • Wiltzi kanton (12)
• Grevenmacheri ringkond
  • Echternachi kanton (4)
  • Grevenmacheri kanton (6)
  • Remichi kanton (10)
• Luxembourgi ringkond
  • Capelleni kanton (1)
  • Esch-sur-Alzette'i kanton (5)
  • Luxembourgi kanton (7)
  • Merschi kanton (8)

Luksemburgis elas 1. jaanuari 2019. aasta seisuga 613 900 inimest, kellest 305 200 olid naised.^[13] Riigi keskmine rahvastikutihedus on 228,4 inimest/km².

Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on järgmine:

1985. aastast on letseburgi keel (lëtzebuergesch) ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on saksa ja prantsuse keel.

Luksemburgis määratletakse rahvust kodakondsuse järgi. 1. jaanuari 2023 seisuga olid 347 400 elanikku Luksemburgi, 92 100 Portugali, 49 100 Prantsusmaa, 24 700 Itaalia ja 19 200 Belgia kodakondsusega.^[14]

Luksemburgi koosseis kodakondsuse alusel on järgmine (2023):^[14]

• Luksemburgi 52,6%
• Portugali 13,9%
• Prantsusmaa 7,4%
• Itaalia 3,7%
• Saksamaa 1,9%
• Hispaania 1,4%
• Rumeenia 1%
• teised EL-i rahvused 4,9%
• muud 10,2%

Luksemburgi elanikest tunnistab 46% katoliiklust.^[16]

1870. aastal rajati katoliiklik Luksemburgi piiskopkond, mis sai aastal 1988 peapiiskopkonnaks. Riigis on 275 katoliku kogudust. 2013. aastal tegutses riigis 148 ilmikpreestrit ja 57 ordupreestrit.^[17]

Luksemburgi armee koosseisu kuulub neli kompaniid.^[18] Riigil puudub õhu- ja merevägi. Riigis puudub ajateenistus, armeeteenistus on vabatahtlik. Luksemburgi rahuvalvajad on teeninud Bosnias ja Hertsegoviinas. Armeel on kaks eriüksust. Kõrgeim auaste armees on kindral.

2000 formeeriti riigi politseijõud.

Riigi relvastusse kuuluvad

• ATF Dingo 2 soomusautod
• Obusier' kahurid
• Mitrailleuse .50 M2 HB ja MAG kuulipildujad
• Minimi S.P.W. ja Steyr AUG HB kergekuulipildujad
• Steyr AUG automaadid ja Glock 17 püstolid ^[19]

Luksemburg on Liechtensteini ja Katari järel SKP suuruselt elaniku kohta maailmas kolmandal kohal.^[20]

2011. aastal oli töötus 6%.^[20]

Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terasetooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2016. aastal Saksamaa (23,1%), Belgia (16,6%), Prantsusmaa (15,4%) ja Holland (5,1%).^[20]

Luksemburgi suurimad impordiartiklid on mineraalid, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2016. aastal Belgia (29,4%), Saksamaa (24,3%), Prantsusmaa (10,3%), Hiina (5,8%) ja Holland (4,3%).^[20]

Luksemburg liitus eurotsooniga 1999. aastal ja euro võeti kasutusele aastal 2002.

Luksemburgi maanteevõrgu kogupikkus on 2899 kilomeetrit, millest 152 kilomeetrit on kiirteid.^[20]

Raudteevõrk hõlmab 275 kilomeetrit.

Riigis on kaks lennuvälja ja üks helikopteri maandumisplats.

Moseli jõgi on 37 kilomeetri ulatuses laevatatav. Riigi suurim sadam on Mertert.

Keldi hõimud asusid Luksemburgi alal vähemalt 2. sajandil eKr. 1. sajandil eKr liidendati ala Rooma riigi Germania Inferiori provintsiga. Pärast frankide sissetungi idast 5. sajandil sai piirkond Frangi riigi ja seejärel Karolingide impeeriumi osaks. Verduni lepingu alusel läks Luksemburgi ala aastal 843 Kesk-Frangi riigile ja hiljem Ida-Frangi riigile.

 Pikemalt artiklis Luksemburgi krahvkond

Luxembourgi kohal asunud Lucilinburhuci kindlust on esmamainitud 963. aastal, kui krahv Siegfried omandas selle Trieri Püha Maximini kloostrilt. Kindluse isand Konrad I (1059–1086) oli esimene, kes kutsus end "Luksemburgi krahviks". Tema poeg Heinrich III (1086–1096) oli teadaolevalt esimene krahv, kes rajas Luksemburgi oma püsiva residentsi.

Pärast pärijateta krahv Konrad II surma 1136. aastal hääbus Ardennide dünastia ja krahvkond läks Saksa-Rooma keisri Lothar III käsul Konradi emapoolsele nõole Heinrich Pimedale Namuri dünastiast. Heinrichi tütar Ermesinde abiellus esmalt Bari krahvi Theobald I-ga ja seejärel Walram III-ga Limburg-Arloni dünastiast.

 Pikemalt artiklis Luksemburgi hertsogkond

Luksemburgi hertsogkond moodustati aastal 1353 Luksemburgi, Durbuy, Laroche'i ja Viandeni krahvkondade, Arloni markiikonna ning Thionville'i, Bitburgi ja Marville'i maavalduste ühendamisel.

Pärast Luksemburgi dünastia hääbumist läks hertsogkond aastal 1443 Valois-Burgundia dünastia kätte ja seejärel 1482. aastal Habsburgidest Austria ertshertsogite kätte. Keiser Karl V integreeris Luksemburgi aastal 1549 pragmaatilise sanktsiooniga Saksa-Rooma riigi Burgundia ringkonda. Prantsuse revolutsioonisõdade ajal annekteeriti Luksemburg Forêts' departemangu.

Luksemburgi alasid on sarnaselt Poolaga jagatud ajaloos kolmel korral. Neid jagasid ajavahemikul 1659–1839 Belgia, Prantsusmaa ja Preisimaa. Enne 1659. aastat oli Luksemburgi pindala 10 700 km².

Luksemburg kaotas 1813. aastal osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas aastal 1830 Hollandist sõltumatuse, jaotati Luksemburg 1839. aastal nii, et suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale ja suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.

1815. aastal pärast Viini kongressil sõlmitud kokkulepet sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade kuninga Willem I võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid Saksa Liidu osa. Tekkinud personaalunioon Luksemburgi ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani 1890, kui Hollandi troon läks 1783. aastal sõlmitud Nassau dünastia pakti alusel Willem III tütrele Wilhelminale, aga Luksemburgi troon läks Adolphe'ile.

Preisi-Austria sõjaga aastal 1866 vabanes Luksemburg Saksa Liidu koosseisust. 1867. aastal sõlmitud Londoni rahulepinguga kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks Madalmaade Ühendkuningriigi koosseisus.

1912. aastal sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane Marie-Adélaïde. Esimese maailmasõja puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed 1. augustil 1914 Luksemburgi valitsuse loata Troisvierges' raudteejaama ja okupeerisid 2. augustil 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esimesel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanike arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemise järel üritasid kommunistid 10. novembril 1918 kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna Saksamaa-lembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada jaanuaris 1919. Peamiselt maailmasõjaaegsest Saksa-lembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde 14. jaanuaril 1919 troonist loobuda.

1919. aastal sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde'i õde Charlotte. Enne teist maailmasõda sai majanduses traditsioonilise põllumajanduse asemel valitsevaks teenindussektor. 1930. aastatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades kommunismi mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.

Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi 10. mail 1940 ja liitis mõne aja pärast Saksamaaga. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 juuti. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud Ida-Euroopasse. Liitlasväed vabastasid riigi 10. septembril 1944.

Luksemburg on Euroopa Liidu asutajariik ja seal asub Euroopa Liidu Kohus.

1995. aastal sai Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Santer. Teine mõjukas Luksemburgist pärit Euroopa Liidu poliitik on Jean-Claude Juncker, kes oli Luksemburgi peaminister ja aastatel 2014–2019 Euroopa Komisjoni president.

Alates 2000. aastast on Luksemburgi suurhertsog Henri. Paavst Johannes Paulus II tegi aastal 1985 Luksemburgi pastoraalse visiidi.

Luksemburg tunnustas Eesti iseseisvust 22. veebruaril 1923 ja uuesti 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 29. augustil 1991.^[21] 1993. aastal asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis Clyde Kull. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.

Luksemburgis on 2003. aastal käinud president Arnold Rüütel, hiljem ka peaministrid Andrus Ansip ja Taavi Rõivas.

Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider Artur Sirk, kes suri Echternachis. Luksemburgist oli pärit Eestis tegutsenud katoliku preester Henri Werling.

Nõukogude ajal võis soodsate ilmastikutingimuste korral kuulda Eestis Radio Luxembourgi saateid.^[22]

Eesti ja Luksemburg vahetavad kaupu 10–12 miljoni euro väärtuses. 86,4% ekspordist moodustavad sõidukid ja muud transpordivahendid.

 Pikemalt artiklis Eestlased Luksemburgis

1990. aastatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. 1997. aastal asutati Luksemburgi Eesti Selts. Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on eestlaste hulk Luksemburgis aasta-aastalt kasvanud. Paljud neist töötavad Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, näiteks Euroopa Komisjonis, Euroopa Parlamendis, Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Kontrollikojas jne.

1. jaanuaril 2019 elas Luksemburgis 645 eestlast.^[23] Riigis tegutseb Luksemburgi Eesti Kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu Pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali.^[24]

Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.

Luksemburgi haridussüsteem on kolmeastmeline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus.^[25] Lapsed lähevad kooli nelja-aastaselt. Põhikool kestab kaheksa aastat.

Keskharidus omandatakse seitsme aasta jooksul keskkoolis või kutsekoolis. 2015/16. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku lütseumi, viis eralütseumi ja viis muud keskharidust andvat asutust.^[26]

Ainus riiklik ülikool on 2003. aastal rajatud Luksemburgi ülikool. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.

Luksemburgis on põimunud prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.

Riigi vanimad asustusjäljed on keltide asulakohal Titelbergis. Echternachis asuvad suurima rooma villa varemed, mis on leitud Alpidest põhja pool. Mameris asuvad rooma termide varemed ja Goeblanges villa varemed.

11. sajandil rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantseim keskaegne ehitis. Kindluses asuv kabel on üks paremaid romaani stiili näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. 1573. aastal rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.

Echternachi klooster on vanim säilinud anglosaksi klooster Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirik.

Riigis on mitu silda. Arhitekt Paul Séjourné'i 1902. aastal konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.

Kaasaja kunstipärasemad ehitised on ajaloo- ja kunstimuuseumi hoone ning rahvusraamatukogu hoone.

19. sajandi tuntuim kunstnik oli Jean-Baptiste Fresez. Ekspressionistidest pälvis tuntust Joseph Kutter. Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud obeliskil on skulptor Claus Cito loodud kuju.

Riigi suurimad kultuurikeskused on filharmoonia kontserdisaal ja Luksemburgi Suur Teater. Luksemburgil on oma väike filmitööstus. Riigis on filmitud Michael Radfordi 2004. aastal linastunud film "Veneetsia kaupmees".

Riigi tuntumad muuseumid on Luksemburgi ajaloo- ja kunstimuuseum, loodusloomuuseum, Luksemburgi ajaloomuuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.

Luksemburg on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel 37 korda (1956–1993). Riigi lauljad on Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud viiel korral.

1933–1992 tegutses riigis Radio Luxembourg.

Riigi populaarseim spordiala on jalgpall. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja Josy Bartheli staadion umbes 8000 pealtvaatajat.

Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates 1912. aasta suveolümpiamängudest Stockholmis. Nad on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kuld- ja ühe hõbemedali, 1992. aasta taliolümpiamängudelt tõi Marc Girardelli mäesuusatamises kaks hõbemedalit. Luksemburg taotles Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt ka 1900. aasta suveolümpiamängudel maratoni võitnud Michel Théato medali ennistamist, kuid seda taotlust ei rahuldatud.

• Luksemburgi jalgpallikoondis
• Luksemburgi linnade loend
• Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Luksemburgi veinid
• Eestlased Luksemburgis
• Luksemburgi näitlejate loend

 Luksemburg – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

Euroopa Liidu riigid

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigid

Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad

v r Saksa Liidu liikmed (1815–1866)
Keisririik	Austria
Kuningriigid	Preisimaa • Baieri • Hannover • Saksimaa • Württemberg
Kuurvürstiriik	Hessen
Suurhertsogiriigid	Baden • Hessen • Luksemburg • Mecklenburg-Strelitz • Mecklenburg-Schwerin • Oldenburg • Saksi-Weimar-Eisenach
Hertsogiriigid	Anhalt (alates 1863), Anhalt-Bernburg (kuni 1863), Anhalt-Dessau (kuni 1863), Anhalt-Köthen (kuni 1847) • Braunschweig • Holstein • Limburg • Nassau • Saksi-Altenburg (alates 1826) • Saksi-Coburg-Gotha (alates 1826) • Saksi-Coburg-Saalfeld (kuni 1826) • Saksi-Gotha-Altenburg (kuni 1826) • Saksi-Hildburghausen (kuni 1826) • Saksi-Lauenburg • Saksi-Meiningen
Vürstiriigid	Hessen-Homburg • Hohenzollern-Hechingen (kuni 1850) • Hohenzollern-Sigmaringen (kuni 1850) • Liechtenstein  • Lippe • Reussi vanem liin • Reussi noorem liin • Schaumburg-Lippe • Schwarzburg-Rudolstadt • Schwarzburg-Sonderhausen • Waldeck-Pyrmont
Vabalinnad	Bremen • Frankfurt • Hamburg • Lübeck