Laine Randjärv (1985–2011 Laine Jänes; sündinud 30. juulil 1964 Moskvas,^[1]) on Eesti poliitik ja kultuuritegelane.

Ta on olnud Tartu linnapea (2004–2007) ja Eesti kultuuriminister (2007–2011). Randjärv on olnud Riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu liige. Aastail 2011–2015 oli ta Riigikogu I aseesimees.^[2]

Ta on õppinud Tartu 10. Keskkoolis ja lõpetanud 1983. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli koorijuhtimise ja muusikapedagoogika erialal cum laude. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise ja muusikaõpetaja erialal^[3] cum laude. Diplomitöö: "Roland Laasmäe ja Tartu meeskoor "Gaudeamus"" (juhendaja Kuno Areng). 1996. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes muusika alal. Magistritöö: "Kooriliteratuuri õpetamise probleeme Eesti keskastme muusikakoolides" (juhendajad Toomas Siitan ja Kuno Areng).

Randjärv õppis Tartu Ülikooli doktorantuuris ajaloo erialal. 9. mail 2013 läks ta kaitsma Tartu Ülikoolis doktoritööd "Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980 Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe epistolaarse pärandi põhjal" (juhendajad Aadu Must (Tartu Ülikool) ja Kuno Areng (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), oponendid Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja Simo Mikkonen (Jyväskylä Ülikool)). Töö jäi kaitsmata. Tartu Ülikooli sisekontrolli aruanne näitab, et Randjärve doktoritöö kaitsmise protsessis rikuti protseduurireegleid ja head akadeemilist tava. Lõpuks otsustati, et Randjärv ei pea oma tööd ümber tegema, vaid võib seda lihtsalt uuesti kaitsta.^[4]

Ta on saanud Estonian Business Schoolist executive coach '​i AoEC diplomi ning täiendanud end ACC tasemeni.

• 1985. aastast – Heino Elleri Muusikakooli kooriliteratuuri õpetaja ja kontsertmeister
• 1992–1998 – Tartu linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialist
• 1994–1997 – Tartu Õpetajate Seminaris kooritöö metoodika, kooriliteratuuri ja kooridirigeerimise õppejõud
• 1997–1998 – Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali asutaja ja esimene juhataja
• 1998–2002 – Vanemuise kontserdimaja esimene direktor^[5]
• 2002–2020 – vt "Poliitiline tegevus"
• 2020. aastast – juhtimis-coach (Executive Coach, ACC, ICF)
• 2022. aasta 1. oktoobrist – SA Sünnitusmajade Fondi tegevjuht ja juhatuse liige

Ta oli aastatel 2002–2022 Eesti Reformierakonna liige.^[6]

Poliitikasse siirdus Laine Jänes suvel 2002, mil ta kandideeris kohalike omavalitsuste valimistel ning sai Tartu abilinnapeaks Andrus Ansipi juhitud Tartu linnavalitsuses. 23. septembril 2004 valiti ta Tartu linnapeaks.

Kevadel 2007, pärast riigikogu valimisi peaministriks saanult tegi Ansip Jänesele ettepaneku asuda kultuuriministri ametikohale.^[7]

2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel juhtis Jänes Reformierakonna Tartus taas võidule, kogudes ise 4025 häält, mis oli üle Eesti kolmas tulemus, suurim väljaspool Tallinna ja suurim Reformierakonnas. Valimistel saadi kokku 11 243 tartlase toetus ning sellega sai Reformierakond Tartu linnavolikogus 19 kohta.^[8] Reformierakond jäi suurimaks jõuks Tartu linnavolikogus ja jätkas koalitsioonis Keskerakonnaga.^[9]

Aastatel 2005–2007 oli Laine Jänes Läänemere Linnade Liit (UBC) asepresident.

2007. aastal kandideeris Laine Jänes riigikogu valimistel. Ta sai 9303 häält ning sai XI Riigikogu koosseisu liikmeks. Tema kogutud häältesaak oli paremuselt kolmas, kohe pärast Andrus Ansipit ja Edgar Savisaart.^[10]

5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 ametis olnud Andrus Ansipi teises valitsuses oli ta kultuuriminister.^[11]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Randjärve nime all^[12] Tartu linna piirkonnas ning valiti XII Riigikogu koosseisu. Aastatel 2011–2015 oli Laine Randjärv Riigikogu I aseesimees.

2015. aastal kandideeris Randjärv Riigikogu valimistel Harjumaa/Raplamaa piirkonnas ning valiti XIII Riigikogu koosseisu. Aprillist 2015 kuni novembrini 2016 oli ta Riigikogu kultuurikomisjoni esimees. Pärast Reformierakonna opositsiooni langemist 2016. aasta sügisel jätkas Randjärv tööd kultuurikomisjoni aseesimehena.

2009. aastal kandideeris ta Euroopa Parlamendi valimistel ning sama aasta sügisel ka kohalike omavalitsuste valimistel Põhja-Tallinna valimisringkonnas ja 2013. aastal Tallinnas Lasnamäe piirkonnas. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kogus Randjärv 718 häält.^[13]

Laine Randjärv on olnud mitme esinduskogu liige. Aastail 2011 ja 2014 oli ta Balti Assamblee president ning 2011–2015 Riigikogu Eesti Balti Assamblee parlamendidelegatsiooni president.

14. septembril 2018 valis SA Eesti Kontsert nõukogu Randjärve ühehäälselt juhatuse liikme kohale, ent lepingu sõlmimiseni ei jõutud.^[14]

Riigikogust lahkus Randjärv 2019. aasta veebruaris. Sama aasta 12. veebruaril valis Viimsi vallavolikogu ta Viimsi vallavanemaks. Aasta lõpul, 3. detsembril 2019, teatas Randjärv oma otsusest vallavanema kohalt tagasi astuda, viidates erinevatele väärtustele juhtimistasandil.^[15]

28. jaanuaril 2020 teatas Randjärv otsusest tegevpoliitikast lõplikult lahkuda.^[16] Laine Randjärv lahkus Eesti Reformierakonnast 11. jaanuaril 2022.

• 1989 – Tarmeko kammerkoori asutaja ja dirigent
• 2004–2017 – Tartu meeskoori Akadeemiline Emajõgi abidirigent
• 2012–2015 – Tallinna Jaani koguduse segakoori dirigent
• 2015 – Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTKK) juures tegutseva Akadeemilise Meeste Lauluseltsi meeskoori asutaja ja dirigent
• 2023 – Tallinna Rotary Klubi Segakoori dirigent

• 1997 – VIII koolinoorte laulupeo segakooride üldjuht

Ta on juhatanud Tartu laulupidu (2004), vaimulikke laulupidusid (2005 ja 2010), öölaulupidusid (2008 ja 2013) ning seisnud kooride ees maakondlikel laulupidudel.

Laine asutas 2020. aastal oma kirjastuse Kvart ning andis 2021. aasta novembris välja esimese raamatu: "Põhjamaa päikese kullas", mis räägib Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe rollist Eesti laulupeoliikumises aastatel 1938–1980. Raamat oli 2021. aastal üks Eesti Kooriühingu Aasta Teo auhinna nominente.^[17]

• "Sillad üle piiride". Koorijuht Tuudur Vettiku kirjavahetused abikaasa Lonni Paigaline-Vettikuga aastatel 1955–1956 ja oma õpilase Roland Laasmäega aastatel 1959–1975. ISBN 9789949925278, kirjastus SE&JS, 2012, Tallinn (autor)
• "Põhjamaa päikese kullas". Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1938–1980. ISBN 9789916964415, kirjastus Kvart, 2021, Tallinn (autor)

• "Rahva eesel. Asinus vulgi. Mitme rahva mõistujutt", ISBN 9789949902750, kirjastus SE&JS, 2010 (idee autor, koostaja)
• Anton Hansen Tammsaare "Naine ja mees. Inimene ja tahtmine. Mõtted", ISBN 9789949910168, kirjastus SE&JS, 2011 (koostaja)
• Eino Tamberg "Peeglitrikid. Mõtted ja luule" , ISBN 9789949925209, kirjastus SE&JS, 2012 (kaaskoostaja)
• Käbi Laretei "Okas ja Käbi. Armastus. Tuneesia" ISBN 9789949925230, kirjastus SE&JS, 2012 (raamatu idee autor, koostaja)
• Margaret Thatcher. "Kõned ja intervjuud. Valik", ISBN 9789949940165, kirjastus SE&JS, 2013 (idee autor, koostaja)
• Laine Randjärv "Euroopa. Väärtused. Euroopast eurooplasele", ISBN 9789949954711, kirjastus SE&JS, 2014 (koostaja)
• Laine Randjärv ja Ave Nahkur. Vanasõnade kogumik "Meie küla eided otsivad tarkuse teri". ISBN 9789949954797, kirjastus SE&JS, 2015 (koostaja)
• Laine Randjärv ja Ave Nahkur. Vanasõnade kogumik "Meie küla mehed künnavad tarkuse vagusid", ISBN 9789949966547, kirjastus SE&JS, 2015 (koostaja)
• Laine Randjärv ja Ave Nahkur. Vanasõnade kogumik "Meie küla loomad teritavad tarkusehambaid", ISBN 9789949966578, kirjastus SE&JS, 2016 (koostaja)
• Laine Randjärv ja Ave Nahkur. Vanasõnade kogumik "Meie küla rahvas ehitab tarkuse riiki", ISBN 9789949984442, kirjastus SE&JS, 2016 (koostaja)
• Ülo Erik "Ühed ERIKlised metsalood" ISBN 9789949883035, kirjastaja Agentuur Neli OÜ, 2018 (toimetaja ja väljaandja)
• "Nekrut läheb sõtta". Kustas Riedebachi päevikud (1897–1917), ISBN 9789949889907, Agentuur Neli OÜ 2019 (toimetaja ja väljaandja)
• Mart Erik "Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus", ISBN 978-9916-9644-0-8, kirjastus Kvart, 2022 (toimetaja ja väljaandja)

• 2002 – Naiskvintett Lady Harmonists (loodud 1992) CD-plaat "Ikka veel..."

• 2007 – Hispaania Kuningriigi teenetemärk
• 2008 – Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurrist
• 2012 – Jüriöö Täht
• 2013 – Jüriöö Suurtäht
• 2015 – Armeenia Parlamendi Aumedal^[18]

Tema isa on insener, tehnikateaduste kandidaat, geodeet ja Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Jüri Randjärv.

Laine Randjärv oli 22 aastat abielus insener Viljar Jänesega (sündinud 1964), neil on kaks täiskasvanud tütart. Abielu lahutati 2010. aastal.^[12]

2022. aastast on tema elukaaslane Mart Erik.^[19]

• Koduleht
• Biograafia ESBL-is
• Laine Randjärv Eesti Teadusinfosüsteemis
• Persooniintervjuu Kuku Raadio saates "Kukul külas", 6. veebruar 2005, 1. osa, 2. osa
• Laine Jänes. Muuseum mäletab tulevikku Postimees.ee, 2. märts 2006
• Piret Kooli. Laine, Jänes ja Laine Jänes Ajakiri Naised, 2. mai 2008
• Erik Rand. Jänes: Tallinna võim pettis Linnateatrit topelt Eesti Päevaleht, 3. detsember 2008
• Laine Jänes: klaver põõsast välja! Kultuur ei pankrotistu kunagi Postimees.ee, 3. märts 2009
• Sissevaade Laine Jänese kultuuripoliitikasse Postimees.ee, 11. juuni 2009
• Lugejad andsid Laine Jänese tööle mitterahuldava hinde Postimees.ee, 11. juuni 2009
• Juune Holvandus. Laine Randjärv: Olen hingelt jäänud koorijuhiks Eesti Kirik, 20. veebruar 2013
• Koorijuht Laine Randjärv: laulupidude traditsiooni väljasuremise oht on reaalne Saates "Seitsmesed uudised", TV3, 21. märts 2018
• Toomas Sildam. Randjärv: olen otsustanud tegevpoliitikast ära minna, seisan teelahkmel ERR Uudised, 28. jaanuar 2020
• Laine Randjärv: Kuidas pensionit koguda Postimees.ee, 9. juuni 2020
• Kärt Anvelt. Laine Randjärv: praegu on erakordselt hea aeg poliitikas mitte olla Eesti Päevaleht / LP, 31. detsember 2021
• Jüri Saar. Laine Randjärv: koorijuhitöö enam ei toida Postimees.ee 19. märts 2018
• Intervjuu personaalse arengu treeneri Laine Randjärvega Saates "Õhtu", Kanal2, 3. veebruar 2022
• Anna-Maria Veidemann-Makko. Laine Randjärv alustas küpses eas uut kooselu: „Poliitikas karjääri tegeva naisterahvaga suhete loomine on suur julgustükk.“ Ajakiri Tiiu, 3. mai 2023