Kuusalu kalmistu on kalmistu Kuusalu kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kuusalu alevikus Kuusalu vallas Harju maakonnas.

Kalmistu rajati arvatavasti varsti pärast 1772. aastat, kui üldiselt lõpetati matmine Kuusalu kiriku ümber olevale kalmistule. Kalmistu müüris on kivi aasta-arvuga 1802, kuid see võib tähistada ka müüri rajamise aega.

Kalmistut on mitu korda laiendatud, selle praegune suurus on 9,7 ha. Sellele maetud inimeste üldarv ei ole teada.

Kuusalu kalmistu tunnistati 1995. aastal kultuurimälestiseks. Eraldiseisva kultuurimälestisena paikneb seal Eduard Ahrensi haud^[1] ning Kuusalu kihelkonna Vabadussõja mälestussammas.^[2]

• 1863: Eduard Ahrens (1803–1863), kirikuõpetaja ja keelekorraldaja
• 1967: Gustav Vilbaste (1885–1967), botaanik ja kodu-uurija
• 1974: Evald Jalak (1903–1974), ajakirjanik ja kirjanik
• 1987: Erika Nõva (1905–1987), arhitekt
• Helilooja Veljo Tormise vanemad
• VR kavaler Aukusti Tuominen
• Kirjamees Karl Kider-Redik Soar
• Koolmeister ja koolijuht Hans Fromm
• Muusik Voldemar Schütz
• Vaimulikud Voldemar Kentmann ja Albert Roosvalt
• Majandijuht Arnold Vunk
• Sporditegelased Raimund Pundi ning Johannes Siir
• Välisministeeriumi protokollijuht Kalle Ott.^[viide?]

• Kuusalu kirikuaed

• Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002

• Kuusalu kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
• Kultuurimälestis nr 8299 "Vabadussõja mälestussammas"
• Kultuurimälestis nr 8300 "Eduard Ahrensi (1803-1863) haud"
• Kuusalu kalmistu ajaloofoto kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu
• Kuusalu kalmistu Kuusalu valla kodulehel