Kilingi mõis (saksa keeles Kurkund) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.[1]
Kilingi mõisa nimetus on tekkinud Schillingi perekonnanimest, kui 1663. aastal panditi mõis koos Laiksaare karjamõisaga Valentin Schillingule[2], kelle järglaste käes ta püsis 1752. aastani[3].
Kilingi mõisa piirides asetsevale teelahkmele asutas mõisnik 1789. aastal kõrtsi mida hakati, nimetama Nõmme kõrtsiks, selle ümber tekkinud asulast on kasvanud Kilingi-Nõmme linn[2].
Viited
- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)
- ↑ 2,0 2,1 Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, lk 743
- ↑ Kuidas on tekkinud Löuna-Pärnumaa waldade nimed, Pärnu Päevaleht : ühiskondlik-poliitiline ajaleht, 6 september 1938
Kirjandus
- Pärnumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. A. Tammekann, toim. J. Kõpp, Edg. Kant. − Eesti IV. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930. Lk 510 [1].
Välislingid
- Kilingi mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
Kirik: Saarde
Mõisad: Jäärja mõis | Kilingi mõis | Kärsu mõis | Laiksaare mõis | Pati mõis | Tali mõis | Tuuliku mõis | Voltveti mõis