Kihnu Kool on 9-klassiline põhikool, mis tegutseb Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linakülas. Koolis õppis 2023. aasta seisuga 36 õpilast. Kooli direktor on Õie Merimaa. Koolil on oma nimega logo ja lipp. Kooli missioon on säilitada kohalikku keelt ja kultuuri kooskõlas tänapäevaste õpimeetoditega. Kooli visioon on anda saarel elavatele lastele kvaliteetne põhiharidus, väärikus, kultuuritunnetus ning Kihnu murraku oskus. Koolipäev algab kell 9 hommikul ja vahetundidest kolm on õue- ja kaks söögivahetunnid. Pärast tunde on õpilastel võimalik osaleda huviringides.

Kool on kogukonnas elulise tähtsusega, see võimaldab noortel peredel saarel elada, sest lapsed saavad kohalikus koolis käia kuni üheksanda klassi lõpuni. Peale kooli lõppu asuvad noored mandrile edasi õppima. Enamasti valitakse kool Pärnu linnast, kuid minnakse ka mujale. Jätkuvalt on populaarne Eesti Merekool Tallinnas.

Kooli arengu tagamise aluseks on Kihnu Kooli arengukava, mille muudatused kehtestab vallavolikogu. Koolis tegutsevad õppenõukogu ja hoolekogu.^[1][2]

Esimesed andmed koolist Kihnus pärinevad aastast 1777. talurahvaseadus nägi 1816.–1819. aastal ette uute vallakoolide asutamise, mistõttu loodi Kihnus 1863. aastal nelja õppeaastaga klassikaline õigeusu kirikukool. Algul õpiti piirivalvekordonis, hiljem uues kiriklas. 1876. aastal loodi Kihnus täiendavalt abikool tütarlastele.^[3]

Peale Kihnu mõisa likvideerimist asus kool mõisahoonesse, mis 1892. aastal lammutati ja mille materjalist ehitati kiriku lähedusse spetsiaalne koolimajahoone, milles kool töötas kuni 1972. aastani. 1921. aastast kandis kool nime 6-klassiline algkool, peale II maailmasõda loodi 8-klassiline algkool. Kuna rahvast tuli juurde, jäi koolimaja lastele kitsaks ja projekteeriti uus koolihoone 160 õpilasele. Hoone valmis 17. märtsil 1972. aastal. Täpselt kuu aja pärast alustas kool uues hoones õppetööd Kihnu 8-klassilise koolina ja koolis oli 102 õpilast. Alates septembrist 1988 sai kooli nimeks Kihnu 9-klassiline kool ja koolitöö hakkas toimuma viis päeva nädalas. Õpilasi oli koolis ainult 56. Kooli kapitaalremondiks tehti ümberehitusprojekt ja 25. augustil 1998. aastal avati ümberehitatud hoones Kihnu Põhikool, mis tänapäeval tegutseb ja kannab nime Kihnu Kool.^[3]

Endised direktorid:^[4]

• A . Tuisk (1922–1923)
• N. Bogdanov (1923–1927)
• Marta (Johanson) Rannit (1927–1933)
• Theodor Saar (1933–1941)
• August Levandi (1941–1945 )
• Elmar Randma (1945–1951)
• Milda (Leppik) Raud (1951–1954)
• Endel Kandimaa (1954–1962)
• Heino Pajula (1962–1965)
• Elmar Randma (1965–1984)
• Eevi Türk (1984–2001)
• Rein Kupri (2001–2005)
• Ilja Tuhk (2005–2006)
• Lea Jõgisuu (2006–2010)
• Heido Pärtel (2010–2013)
• Toomas Pajula (2013–2018)
• Jaan Urvet (2018–2020)
• Jana Ruubel (2020–2023)

Kihnu Koolil on oma logo, mida kasutatakse lipul ja kooli dokumentidel. Kooli logo disaini on koolipidaja Kihnu Vald selgitanud nii: "Kompass on suunanäitaja, mille abil on võimalik enda asukohta leida, ennast positsioneerida ja võtta ette tee, kuhu poole suunduda. Tähe mustvalge ots märgib põhjamaiselt karge mere keskel asuvat Kihnu saart ennast. Sisemine ring sümboliseerib organisatsiooni – Kihnu Kooli, mis moodustab ühtse ja kindla kaitse kõigile liikmetele, annab õiguse sõna võtta ja arvamust avaldada. Väline punane ring sümboliseerib koostööd Kihnu kogukonna, kooli ja huvigruppide vahel. Põhjatäht kui läbi aegade teenäitaja meremeestele ja teelistele sümboliseerib edumeelsust ja edasipürgimise tahet ning sihti, mille poole püüelda."^[4]

Kihnu Kool on küll väike, kuid osaleb siiski aktiivselt eri projektides. Kool on võtnud osa programmidest, nagu näiteks ettevõtlik kool, liikuma kutsuv kool ja taimne teisipäev.

Kooli väärtused on Kihnu kultuur, Iga õppija areng, Hoolivus ja sallivus, Nooruslikkus, Usaldus ja Ausus. (Esitähtedest moodustub – KIHNU, seepärast suurtähtedega). Kihnu Koolil on oma lipp, hümn ja hüüdlause, milleks on "Kihnu Kuõel ond kõegõ ies, Siolõ silmäd ede tieb!".^[4]

2023. aastal tegutsevad kõigile soovijatele järgnevad ringid: jooga, naisrühm Pitsid Paistvad, ringtreening, võrkpall, näitering, palliklubi ja segarühm.

Kooli hümn "Koolikell" (1986) autor on Kihnu Virve.

Pilliõpe Kihnus sai alguse 2008. aasta suviste pillilaagrite loomisest. Alates 2014. aastast tegutses Kihnus ka huvikool Kihnu Pärimuskool, mille tegevust korraldas algselt SA Kihnu Kultuuriruum, aga 2020. aastast vallavalitsus. See tähendab, et erakoolina Kihnu Pärimuskool enam ei tegutse. Pilliõpe jätkub saarel vallavalitsuse korralduse ja rahastusega. Koolis saab õppida 3 pilli: akordionit, viiulit ja kitarri. Akordioniõpetajad on 2023. aastal Hilma Kerbak ja Egert Pull, viiuliõpetaja Maria Michelson.^[1]

Pea kõik Kihnu Kooli õpilased osalevad huvikoolis, õppides vähemalt üht pilli. Koolis õpitakse kuulmise, mitte noodi järgi. Pärimuskooli lõpetamine annab noorele võimaluse jätkata mandril õpinguid muusikakoolis. Õpitud oskusi näidatakse saarel toimuvatel üritustel ja kontsertidel. Pillilastele tähtsaimaks on kevadkontsert, kus varem anti põhikooli lõpetajale pärimuskooli lõputunnistus. Alates 2020. aastast saab lõpetaja pärimuskooli tunnistuse koos põhikooli lõputunnistusega. Noored osalevad aktiivselt ka üle-eestilistel võistumängimistel Eesti Pärimusmuusika Keskuses Viljandis ja Pärnumaa laulu- ja tantsupeo pillipeol.^[1]

Alates 2023. aasta sügisest juhib noorsootööd vallas Marilin Nergi. Kihnu valda on 2023. aasta seisuga sisse kirjutatud umbes 130 noort, sellele lisanduvad veel mandril õppivad ja/või elavad noored. Koolimaja kõrval rahvamajas asub Kihnu Noortetuba KINU, kus noored saavad peale tunde huviringe oodates õppida või leida endale muu meelepärane tegevus.^[5]

Noortetoas on noorte kasutada lauamängud, arvutimängud, siseruumi korvpallimängu masin ja palju muud. Välisteks tegevusteks on kooli ja noortetoa ümbruses tennise-, korvpalli-, võrkpalli- ja jalgpalliplats, lauatennis, male-kabe laud ja slackline. Lisaks on saarel disc golf '​i rada ja jõusaal. Noorsootööga tegelevad saarel järgmised organisatsioonid: Kihnu Kool, Kihnu Muuseum, Kihnu Rahvamaja, Kihnu Kultuuriruum ja Kihnu Noortetuba KINU.^[5]