Kartulivorstid on Raplamaa traditsiooniline jõulutoit, mis on pärit Märjamaa kandist Valgu ja Nurtu külast (ajalooliselt Vana-Läänemaa alad). Tänapäeval valmistatakse kartulivorsti aasta läbi, mitte vaid jõulude ajal. Valgu, Vana-Nurtu, Nurtu-Nõlva, Veski, Vanamõisa ja Võeva külale omane traditsioon on tänapäevaks levinud nii teistesse lähiümbruse küladesse (Velisemõisa, Nääri, Nurme, Inda, Velise) kui ka mujale Eestis. Valgu ja Nurtu kandis aga tehakse vorste veel algupärasel moel.[1]
Kartulivorsti on alust nimetada Eesti rahvustoiduks[2], kuid teadaolevalt valmistatakse seda ka Rootsis ja teistes maades[3]
Ajalugu
Vanemad külainimesed räägivad, et kartulivorste on Valgus ja Nurtus tehtud 20. sajandi algusest alates. Kartulivorste tehti erilisteks puhkudeks: jõuludeks ja aastavahetuseks. 21. sajandil on kartulivorstide tegemine levinud üle Eesti ja jõudnud ka suurtootmisse.[1]
Kartulivorsti hakati rasketel aegadel valmistama ka selleks, et pühadeks midagi tangu- ja verivorstile lisaks lauale panna. Soolalihale hakati hulka panema kartuleid, sest kartul ja soolaliha olid söögiks olemas.[4]
Koostis
Lisaks kartulitele sisaldab kartulivorst liha, küüslauku ja/või sibulat ning maitseaineid. Kõige sagedasemad maitseained on pune, köömned, pipar ja majoraan. Kartulivorstis kasutatav liha on üldiselt rasvane, näiteks soolapekk, peekon või põsk. Vahel kasutatakse ka suitsuliha. Koostisosad kas tükeldatakse väikesteks või aetakse läbi hakklihamasina.[5][6][7]
Valmistamine
Vorstide valmistamise protsess on töömahukas: traditsioonilise retsepti järgi tehes kulub selleks ligi 6–8 tundi, olenevalt valmistajate arvust. Kartulivorsti tegemine on ajas vähe muutunud. Mõningal määral on muutunud vorstide maitsestamine. Kartulite raiumiseks on kasutatud kapsarauda. Kui seda ei ole, tükeldatakse kartulid noaga või köögikombainis.[1]
Vorsti koostisosad lükatakse soolde, üldiselt seasoolikasse. Soolikast keeratakse vorstid, mis võivad olla sardellipikkused või ulatuda poole meetrini.[8][7] Vorstid keedetakse 20–30 minuti jooksul pehmeks ning praetakse pannil või küpsetatakse ahjus enne söömist.[8][6] Kartulivorsti tehakse tavaliselt suures koguses ning selle valmistamine on sotsiaalne tegevus, kuhu võib kaasatud olla terve pere.[6]
Traditsiooniliselt süüakse kartulivorste koos hapukapsaga või olenevalt aastaajast ka toorsalatiga.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Kure, Kaimo (17. märts 2020). "Kartulivorsti tegu Valgu ja Nurtu kandis". Vaadatud 3. mail 2024.
- ↑ "Kartulivorsti tegu Valgu ja Nurtu kandis". Eesti Rahvakultuuri Keskus.
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ "Swedish Potato Sausage".
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ Sõnumid, Raplamaa (22. detsember 2023). "Käsitöölane: Kartulivorstitegu enne ja nüüd". Raplamaa Sõnumid. Vaadatud 3. mail 2024.
- ↑ "Meiekandi kuulsad kartulivorstid" (PDF). Märjamaa vallavalitsus. 13. veebruar 2014.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Mervi Vaarmann (2015). "Kartulivorsti tegu Valgu ja Nurtu kandis". Eesti Rahvakultuuri Keskus.
- ↑ 7,0 7,1 Anneli Ülemaante (19. detsember 2023). "Kartulivorstid Vigala moodi". Eesti Folkloorinõukogu.
- ↑ 8,0 8,1 Kadri Põlendik (19. detsember 2023). "Traditsioonilised kartulivorstid". Huvitaja. Eesti Rahvusringhääling.