Johannes Matthias Lütkens (16. november / 28. november 1829, Kastrāne, Suntaži kihelkond, Liivimaa kubermang – 28. oktoober / 9. november 1894 Riia) oli usuteadlane ja kirikuõpetaja.
Ta sündis Kastrānes Suntaži kihelkonnas rentniku pojana. Ta õppis aastatel 1840–1848 Riia kubermangugümnaasiumis ja 1849–1852 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1855. aastal oli ta prooviaastal Tartu Jaani koguduses. Ordineeriti 24. novembril / 6. detsembril 1856 õpetajaks. 1858. aastal kaitses ta teoloogiamagistri väitekirja[1].
Aastatel 1856–1865 oli ta Tartu Ülikooli koguduse abipastor ja 1866–1875 sama koguduse pastor. Aastatel 1875–1894 oli ta Riia Peetri koguduse ülempastor.
Ta töötas aastatel 1853–1866 gümnaasiumis usuõpetuse ja heebrea keele õpetajana. Aastatel 1858–1862 oli Tartu Ülikooli usuteaduskonnas praktilise usuteaduse eradotsent ning 1862–1875 dotsent, pidades loenguid ja seminare enamikus teoloogiadistsipliinides.[2]
Tunnustus
Teoseid
- Luthers Prädestinationslehre im Zusammenhange mit seiner Lehre vom freien Willen (Dorpat: Druck von Heinrich Laakmann, 1858)
Viited
- ↑ Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel 3115, lk 391
- ↑ [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 10. märtsil 2025.