Jaan Depman (17. juuli 1885 Tarvastu kihelkond, Viljandimaa26. märts 1970 Leningrad) oli eesti matemaatik.

Elulugu

Jaan Depman sündis 1885. aastal Tarvastu kihelkond, Viljandimaal. Jaan Depman õppis vallakoolis, Tarvastu kihelkonnakoolis, Tartu Õpetajate Seminaris aastatel 1900–1904 koos Jaan Anveltiga ja töötas pärast seminari lõpetamist kooliõpetajana Virumaal, Toilas ja Iisaku kihelkonna Porskovo ministeeriumikoolis.

Aastatel 1906–1907 oli Peterburis A. Jansoni reaal- ja kaubanduskooli õpilane. 1907. aastal lõpetas eksternina gümnaasiumi Peterburis ja astus õppima Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, mille lõpetas 1912. aastal. cand math, oli PEüS liige. Peterburi ülikooli lõpetamise järel töötas õpetajana Jamburgi kommertskoolis, Smolenski Pedagoogilises Instituudis, Peterburi eesti koolides, Vjatka Pedagoogilises Instituudis, siis jälle Leningradis.

Aastatel 1912–1914 oli J. Depman bolševistliku Narva ajalehe Kiir kaastööline. 1917. aasta revolutsioonile eelnenud ajal tegutses koos bolševistliku suunitlusega sotsiaaldemokraatidega, avaldas Juhan Lilienbachi "Külvaja" kirjastusee vahendusel proletaarset kirjandust ning eesti ajakirjanduses ilmus sageli J. Depmani artikleid loodusteaduslike küsimuste kohta.

1925. aastast oli ta õppejõud Nõukogude Venemaal, kui ta nimetati A. Herzeni nim. Pedagoogilise Instituudi matemaatikaprofessori kohale, kus ta töötas ta elu lõpuni, viimastel aastatel professorina-konsultandina. Tema erialaks oli matemaatika ajalugu ja metoodika. J. Depmani artikleid avaldati ka Eestis "Keeles ja Kirjanduses", "Loomingus" ning "Sirbis ja Vasaras"[1].

1961. aastal autasustati teda Lenini ordeniga. Jaan Depman elas viimastel eluaastatel Leningradis ning töötas Leningradi Keemia- ja Tehnoloogiainstituudi[viide?] matemaatikaprofessorina.

Jaan Depman suri 1970. aastal Leningradis.

Teoseid

  • Ilmutus kõues ja tormis. Johannese Ilmutamise raamat uues valguses. Peterburi 1909
  • Komeedid ja tähesaod. Peterburi 1910
  • Päikesevarjutamised üleüldse ja tänavune (8. aug. 1914. a.) täieline varjutamine iseäraldi. Tallinn [1914]
  • Rahvaülikool. Tekkimiselugu ja korraldus. Tallinna üleüldisharidusliste suvekursuste avamiskõne, 1910. a., täiendatud paari märkusega haridusepäeva puhul, sept. 1913. Tallinn [1915]
  • Matemaatika sõnad. Leningrad 1926
  • Jutustusi matemaatikast. Tallinn 1956
  • Aeg. aja arwamine ja mõetmine. Leningrad 1925
  • Kuidas teadus töötab. Leningrad 1927
  • Matemaatika algõpetus täiskasvanud iseõppijatele. I osa, Täisarvud ja kümnendmurrud. Leningrad 1930

Viited

  1. Edgar Oissar, Jaan Depman. Keel ja Kirjandus, 1970, nr 10, lk 646

Välislingid

No tags for this post.