See artikkel räägib taimeliigist; (alam)perekonna kohta vaata artiklit Jõhvikas (perekond); Tarmo Pihlapi heliplaadi kohta vaata artiklit Jõhvikad (heliplaat)

Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud hapumaitseliste punaste marjade poolest.

Jõhvikas kasvab rabas, ja kasvab maadligi. Tema juured on väga lühikesed, kuna rabas on väga paks turbakiht, mis ei lase taime juurtel põhjaveeni pääseda. Jõhvikal on väikesed lehed. Marjad on algul hallikamad ja täppidega, aga kui jõhvikas valmib, muutuvad marjad punaseks. Jõhvikaid aetakse segi leesikatega, aga leesikal on pikemad lehed, seega saab jõhvikat eristada leesikast lehtede järgi. Jõhvikaid saab korjata ka talvel, kui neid on siis veel alles.

Jõhvikas toitub tolmust ja sademetest.

Harilik jõhvikas paigutatakse vahel mustika (Vaccinium) perekonna alamperekonda Oxycoccus, siis on ta teaduslik nimetus Vaccinium oxycoccos või Vaccinium oxycoccus.

Eestis kasvab lisaks harilikule jõhvikale ka väikest jõhvikat (Oxycoccus microcarpus).

Levinud peaaegu kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, kuid ka Lääne- ja Kesk-Siberis ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage.

Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötme jahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti.

Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sealhulgas oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi.

Rahvapäraselt kutsutakse jõhvikat kuremarjaks, karbalaks, pluuknaks, rabamarjaks.

• Harilik jõhvikas andmebaasis eElurikkus
• Liigikirjeldus