Ilmar Vene (sündinud 13. augustil 1951 Kasepää külas) on eesti raamatukoguspetsialist, esseist, tõlkija.

Ta õppis Varnja algkoolis ja Alatskivi keskkoolis ning seejärel Tartu Riiklikus Ülikoolis saksa keelt ja kirjandust.

Aastatel 19761979 töötas ta Laekvere koolis saksa keele õpetajana. Pärast seda on ta töötanud Tartu Ülikooli Raamatukogus (algul rekataloogimise osakonnas, hiljem käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas).

Ta on 2005. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

Ilmar Vene esseistika puudutab ennekõike Euroopa kirjanduslugu, aga ka keelefilosoofiat ja kultuuriajalugu laiemalt. Temalt on ilmunud viis raamatut ning tõlkeid saksa ja ladina keelest sellistelt autoritelt nagu Seneca ja Cicero. Vene tõlkeid Vana-Rooma autoreilt on tunnustatud eelkõige tõlkija järjekindluse eest; nii kirjutas latinist Ivo Volt, et "ei saa jätta kiitmata Ilmar Vene visadust ja südidust mahukate filosoofilise sisuga tekstide tõlkimisel".[1][2][3]

Temalt on ilmunud ka luuletusi (Looming 1981/3, 1988/12, 1993/5).

Teosed

Tunnustus

Viited

  1. Anne Lill "Mõttemõlgutused Seneca üle" Postimees, 19. veebruar 1996 (Seneca raamatu "Moraalikirjad Luciliusele" tõlke arvustus)
  2. Marju Lepajõe "Seneca sünnipäev" Vikerkaar, 8-9/1996, lk 206-207 (Seneca raamatu "Moraalikirjad Luciliusele" tõlke arvustus)
  3. Ivo Volt, "Cicero ja tema kohustused" (Cicero raamatu "Kohustustest" tõlke arvustus) – Sirp, 14. september 2007, lk 4–5
  4. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 25. oktoobril 2024.

Kirjandus

Välislingid

No tags for this post.