Heleuim-koha (Sander vitreus) on ahvenlaste sugukonda ja koha perekonda kuuluv kalaliik.[2]
Levik
Heleuim-koha on levinud Põhja-Ameerikas, eriti Saint Lawrence'i jões ja Suures järvistus ning Mississippi jõgikonnas. Samuti on liik levinud Kanada kaguosas, Alabama osariigi lõunaosas ja Arkansase osariigis.[2] Heleuim-koha on mageveekala, kes elab jõgedes, looduslikes järvedes ja veehoidlates. Heleuim-koha eelistab jahedamat ja sügavat vett.[3]
Paljunemine
Heleuim-koha kudemisperiood on kevadel ja suve alguses. Nad koevad jõgedes või madalates veekogudes kruusasel põhjal, kus vool on piisavalt tugev, et setted eemaldada ja kudu õhutada. Emased heleuim-kohad suudavad kudeda kuni 100000 marjatera, mis kooruvad kahe nädalaga.[3]
Välimus
Heleuim-koha on perekonna Sander suurim liige. Neil on kaks seljauime: üks ogadega ja teine uimekiirtega. Pärakuuimedel ja alumistel sabauimedel on valged tipud. Silmad on suured ja kergelt udused ning hambad on lehvikutaolised silmahambad. Erinevalt kollasest ahvenast puuduvad neil vertikaalsed triibud.[4] [5]
Kalastamine
Heleuim-koha saab kõige paremini püüda varahommikul ja õhtul, kui neil on toitumisaeg. Peamised söödad mida püügiks kasutatakse, on kummilandid, kaanid, vihmaussid ja mudamaimud.[6]
Viited
- ↑ NatureServe (2013). "Sander vitreus". IUCN Red List. DOI:10.2305/IUCN.UK.2013-1.RLTS.T202605A18229159.en. Vaadatud 19. novembril 2021.
- ↑ 2,0 2,1 "Heleuim-koha (Sander vitreus) - KALAPEEDIA". www.kalapeedia.ee. Vaadatud 17. novembril 2024.
- ↑ 3,0 3,1 "walleye (Sander vitreus) - National Wildlife Federation". Vaadatud 19. novembril 2024.
- ↑ "Walleye". Vaadatud 19. novembril 2024.
- ↑ "Ahvenad (Perca)". Eesti kalastuse entsüklopeedia. Vaadatud 16. jaanuar 2025.
- ↑ "walleye (Fishes of Wisconsin)". Vaadatud 26. novembril 2024.