Hügieeniside (ka naisteside või side) ^[1] on imav side, mida kantakse aluspesus menstruatsiooni, sünnitusjärgse verejooksu, günekoloogilisest operatsioonist taastumise, raseduse katkemise või abordi korral või mis tahes muus olukorras, kus on vaja imada tupest erituvat verd. Hügieeniside on menstruaaltoode, mida kantakse välispidiselt, erinevalt tuppe sisestavatest tampoonidest ja menstruaalanumatest. Hügieenisidemeid soovitatakse vahetada iga 3-4 tunni järel, et vältida teatud bakterite teket, mis võivad veres roiskuda — aeg võib erineda olenevalt kulumisviisist, (vere)voolurohkusest ja kandmise kellaajast. ^[2]

Hügieenisidemed on valmistatud mitmesugustest materjalidest, mis erinevad olenevalt stiilist, päritoluriigist ja kaubamärgist. ^[3] Hügieenisidemed ei ole samad, mis pidamatussidemed, millel on üldiselt suurem imamisvõime ja mida kannavad need, kellel on probleeme uriinipidamatusega. Kuigi hügieenisidemed pole selleks otstarbeks valmistatud, kasutavad mõned neid ka selleks otstarbeks.

Ühtegi tüüpi hügieenisidet ei tohi WC-potist alla lasta, kuna need võivad põhjustada ummistusi. Arenenud riikides on avalikes tualettruumides peaaegu alati prügikast või karbike seinal, kuhu asetada määrdunud hügieenisidemed.

Kuigi tootjad ei soovi üldiselt oma toodete täpset koostist avaldada, on ühekordselt kasutatavate hügieenisidemete peamised materjalid tavaliselt pleegitatud viskoos (puitmassist valmistatud tselluloos), puuvill ja plast, lisaks võivad olla lisatud erinevad lõhnaaineid ja antibakteriaalsed ained. Plastosaks on tagakiht (liimitav osa) ja polümeeripulber täiendava imavusosana, mis muutub märgumisel geeliks. ^[4] Nagu ka ühekordselt kasutatavate tampoonide ja mähkmete puhul, on ringlussevõtt kulu põhjustel keeruline ja seda tehakse harva. Kuigi hügieenisidemed sisaldavad kasutatuna verd, millega saastunud asju liigitatakse tüüpiliselt nakkusohtlike jäätmete alla, võib neid visata segaolmeprügisse. ^[5]

Ühekordseid hügieenisidemeid on mitut erinevat tüüpi:

• Pesukaitse - mõeldud imama igapäevast tupeeritust, valgevoolust, kerget menstruatsioonivoolu, päevadejärgset määrdumist, kerget uriinipidamatust või kasutamaks lisakaitsena tampooni või menstruaalanumaga.
• Üliõhuke - väga kompaktne, mis võib olla sama imav kui tavaline või Maxi/Super side, kuid õhem.
• Tavaline - keskmise imavusega side.
• Maxi/Super - suurema imavusega side, mis on kasulik menstruaaltsükli alguses, kui menstruatsioon on sageli kõige vererohkem.
• Öine - pikem side, mis tagab parema kaitse, kui kasutaja on lamavas asendis, ja mille imamisvõime sobib üleöö kasutamiseks.
• Rasedus - need on tavaliselt veidi pikemad kui Maxi/Super sidemed ja on mõeldud sünnitusjärgse verejooksu imamiseks ja võivad ka uriini imada.

Hügieenisidemete tootjad pakuvad erinevaid stiilivalikuid, näiteks sidemeid "tiibadega", mis mähkuvad liimiga aluspesu alaküljele, et lisada täiendavat lekkekaitset ja aidata side paigale kinnitada. Mõned hügieenisidemed sisaldavad ka deodoranti, mis on mõeldud menstruatsiooni lõhna peitmiseks. Saadaval on isegi pesukaitsmed, mis on spetsiaalselt loodud stringidega kandmiseks.

Mõned inimesed kasutavad pestavat või korduvkasutatavat riidest hügieenisidet. Need on valmistatud mitut tüüpi kangast – enamasti puuvillasest flanellist, bambusest või kanepist (mis on hästi imav ja õhem kui puuvill). Enamikel on tiivad, mis kinnituvad aluspükste ümber, kuid mõnda hoitakse lihtsalt paigal (ilma tiibadeta) keha ja aluspükste vahel. Mõned (eriti vanemad stiilid) on saadaval vööga. Riidest hügieenisidemeid on kasutatud ajalooliselt ohtralt, kuid tänapäeval tulid läänemaailmas tagasi korduvkasutusse 1970. aastate paiku.^[6] ENSVs olid need aga defitsiidi tõttu käibel pidevalt, lausa 1990ndate alguseni. ^[7]

Pestavaid hügieenisidemeid ei pea pärast kasutamist ära viskama ja seetõttu pakuvad nad säästlikut alternatiivi ühekordsetele sidemetele. Lisaks on need allergeeni- ja lõhnavabad ning võivad olla mugavamad inimestele, kes kogevad ühekordselt kasutatavate sidemete kasutamisest nahaärritust.

Läbi aegade on kasutanud erinevaid menstruaaltooteid. ^{[8] [9]} Hügieenisidemeid on mainitud juba 10. sajandil Bütsantsi entsüklopeedias "Sudas", kus 4. sajandil pKr elanud Hypatia olevat visanud ühe oma kasutatud hügieenisideme austajale, püüdes teda heidutada. ^{[10] [11]} Vana-Egiptuses kasutasid naised menstruaalvere imamiseks pehmendatud papüürust. ^[12] Enne menstruaaltoodete müügile tulekut kasutas enamik naisi menstruaaltsükli imamiseks riidelappe. ^{[13] [8] [14]}

Isegi pärast ühekordsete sidemete müügiletulekut olid need mitu aastat paljude perede jaoks liiga kallid. Kulus mitu aastat, enne kui ühekordsed hügieenisidemet muutusid tavapäraseks.

Esimesed ühekordselt kasutatavad hügieenisidemed olid üldiselt vati või sarnase kiuga ristkülikud, mis olid kaetud imava voodriga. Voodri otsad pikendati ette ja taha nii, et need mahuksid läbi spetsiaalse vöö või vöö aasade, mida kanti aluspesu all. Disain oli kurikuulus selle poolest, et libises ettenähtud asendist ette või taha.

Ühekordsed hügieenisidemet kasvasid väidetavalt välja Benjamin Franklini leiutisest, mis loodi haavatud sõdurite verejooksu peatamiseks. ^[15] Esimesed müügilolevad ühekordsed hügieenisidemed olid Johnson & Johnsoni poolt 1888. aastal loodud Lister's Towels ^[16]

ENSVs kasutati defitsiidi ja ühekordsete hügieenisidemete nappuse tõttu ja korduvkasutatavate hügieenisetemete puudumisel aluspükstes ka ajalehti, vanu sukkpükse, kulunud/väikseks jäänud riideid, vatti, marli jm imavaid olmejääke. ^{[17] [18]}