Gunnar Kriik (15. aprill 1952 – 5. veebruar 2001) oli eesti muusik, helilooja ja laulusõnade autor.

Ta õppis lastemuusikakoolis viiulit ja klaverit. Aastatel 1968–1970 õppis Tallinna Muusikakoolis kontrabassi.

Ta töötas S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi kultuuritöötajana.[1]

1968. aastast mängis ansamblites Baltika ja Rae.[2] 1975. aastast mängis ansamblis Apelsin.

1986. aastal asutas ta ansambli Vanaviisi, esinedes seal laulja ja basskitarristina kuni 2000. aastani.

Looming

Ta kirjutas mitu Apelsini laulu, sealhulgas "Raamid", "Peeglid", "Leierkast" ja "Edison".[2]

Laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal kirjutas ta mitu isamaalist laulu, sealhulgas "Oma maa", "Viskangi labida õlale" ja "Vana paat".[1]

Helikandjad

  • Helikassett "Greatest hits '75-'90" (1991)[3]
  • Helikassett "Gunnar Kriik Vol.2" (1994)[4]
  • CD "Ühe mehe laulud: valik laule aastatest 1976–1996" (1997)[5]

Tunnustus

Ta võitis heliloojana preemiaid Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel.[2]

Isiklikku

Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.[6]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Suri helilooja Gunnar Kriik. Eesti Päevaleht, 5. veebruar 2001
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Anne Erm. Polkast rokini 2. Tallinn: Perioodika, 1989, lk 40
  3. ↑ "Eesti rahvusbibliograafia. Kriik, Gunnar. Greatest hits '75-'90". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 25. veebruaril 2016.
  4. ↑ Discogs. Gunnar Kriik Vol. 2
  5. ↑ "Eesti rahvusbibliograafia. Kriik, Gunnar. Ühe mehe laulud: valik laule aastatest 1976–1996". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 25. veebruaril 2016.
  6. ↑ Haud Tallinna Rahumäe kalmistul
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Gunnar_Kriik
No tags for this post.