Grete Arro (sündinud 18. märtsil 1982) on eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog.
Aastatel 2006–2009 töötas ta Tartu Ülikoolis, 2010. aastast töötab Tallinna Ülikoolis teadurina.[1][2] Tema uurimishuvid on seotud õppimise eri aspektidega, peamiselt mõtlemise arengu, väärmõistete, motivatsiooni ja eneseregulatsiooniga, ühe huvifookusega ka keskkonnateadlikkuse mõtestamisel ja toetamisel.[3][4]
Teadusauhinnad
2013. aastal sai Arro Tallinna ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil teise koha uuringuga „Risti aleviku elanike hoiakud 330 kV elektriliini trassi asukoha võimalike variantide suhtes“.
Samal aastal pälvis ta oma ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursil teise koha teaduspublikatsioonide arvestuses uuringuga „Peeking into Personality Test Answers: Inter- and Intraindividual Variety in Item Interpretations“.
Ühiskondlik tegevus
2017. aastal toetas Arro "152 kirja", kus 152 eesti kultuuritegelast soovis Rail Balticu toonasel kujul rajamise peatamist ja Eesti vajadustest lähtuva raudtee kavandamist.[5]
2020. aastal oli Grete Arro Arengukoostöö Ümarlaua käivitatud asjade lugusid rääkima õhutava kampaania #väärtvana idee autor.[6]
Tunnustus
Viited
- ↑ "Ööülikool. Grete Arro: miks maailm meie omailma ära ei mahu". Vikerraadio. 5. detsember 2020. Vaadatud 27.01.2021.
- ↑ "Huvitaja. Keskkonnapsühholoogia". Vikerraadio. 19. märts 2020. Vaadatud 27.01.2021.
- ↑ Himma, Marju (7. september 2018). "Õppimine on tõhus siis, kui see nõuab pingutust". ERR Novaator. Vaadatud 27.01.2021.
- ↑ "Grete Arro". XXI pedagoogiline konverents. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.02.2021. Vaadatud 27.01.2021.
- ↑ Kangur, Mihkel (10. jaanuar 2020). "Mihkel Kangur: viies kiri ja Rail Balticu vastamata küsimused". Postimees. Vaadatud 27.01.2021.
- ↑ "Terveilm kutsub ülesse näitama oma vanu ja väärt asju, mis endiselt igapäevases kasutuses on". Rohegeenius. 3. aprill 2020. Vaadatud 27.01.2021.
- ↑ Kodanikupäeva aumärgi saanud
Välislingid
- Grete Arro Eesti Teadusinfosüsteemis