Gagaat (nimetus on antud Lüükia linna Gagas järgi), ka pigisüsi[1] on fossiilse söe pigimust läikiv poleeritav erim, mida kasutatakse vääriskivina ehetes ja iluasjakeste valmistamiseks, sellest on tehtud helmeid ja nööpe.
Koostiselt on gagaat bituumenist läbi imbunud fossiliseerunud puit, mida leidub pruunsöelt kivisöele ülemineku faasis söelademetest[2]. Gagaati leidub enim Whitby lähedal Inglismaal ja Põhja-Hispaanias Astuurias. Väiksemaid leiukohti on Prantsusmaal, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Itaalias, Portugalis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides[3].
Välimuselt sarnaneb gagaat oonüksi või musta turmaliiniga[4]. Nagu pärl, vääriskorall ja merevaik kuulub gagaat orgaanilise päritoluga ehtekivide hulka.
Kasutamine
Gagaadist esemeid on leitud juba esiaja hauapanustena. Seda on leitud ka näiteks Briti saartel asuvaist rooma asundustest, kust gagaatesemeid saadeti Rooma[4]. Kuninganna Victoria aegsel Inglismaal oli tavaks teha leinarõivastuse juurde kuuluvad ehted mustast gagaadist[5]. Gagaadi imitatsioonidena loodi 19. sajandil ja 20. sajandi alguses tehismaterjalid eboniit ja bakeliit[6].
Pildid
-
Gagaaditükk ja lihvitud gagaadipalad -
Medusa pead kujutav ovaalne gagaadist ripats aastaist 43–410 -
Gagaadist leinapross 19. sajandist
Viited
- ↑ Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 8. trükk. 1945
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. november 2019. Vaadatud 13. novembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://cameo.mfa.org/wiki/Jet
- ↑ 4,0 4,1 http://www.karrer-edelsteine.de/Lexikon/Gagat.htm
- ↑ Värv kui sümbol. - Värvusõpetus. - Õppematerjalid. Pärnumaa Kutsehariduskeskus
- ↑ K. Korol. Plastik kui imiteerija. - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb