Fredi-Armand Tomps (sündinud 27. mail 1928) on eesti arhitekt ja muinsuskaitsja.

Ta õppis Kohala 6-klassilises algkoolis, seejärel jätkas haridusteed Rakvere 1. Keskkoolis. Ta lõpetas 1953. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna arhitektuuri osakonna.

• 1953–1959 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kapitaalehituse peavalitsus. Arhitekt, vanemarhitekt
• 1959–1962 Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum. Arhitekt
• 1962–1969 Teaduslik Restaureerimise Töökoda. Projektjaoskonna juhataja, peaarhitekt
• 1969–1984 Vabariiklik Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon. Juhataja
• 1984–1993 Vabariiklik Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsus. Juhataja
• 1972–1993 Lahemaa rahvuspark. Arhitekt, ehitusnõunik
• 1993–2020 RAS „Eesti Restauraator". Arhitekt, täiendkoolituste korraldaja
• 1993–2010 Arhitekt Fredi Tompsi Projektikoda.

• 1959–1995 Eesti Vabaõhumuuseumi teadusnõukogu liige ja esimees
• 1964 Eesti Arhitektide Liit alates
• 1969–1989 Üleliiduline ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse nõukogu NSVL Kultuuriministeeriumi juures
• 1969–1993 Eesti ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse nõukogu Kultuuriministeeriumi juures
• 1974–1993 Lahemaa rahvuspargi vanemate nõukogu
• 1978–1993 ICOMOS Nõukogude komitee, korrespondentliige ajalooliste linnade kaitse alal
• 1990 ICOMOS Balti komitee asutajaliige ja aseesimees
• 2005–2009 Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital
• 2016 ICOMOS Eesti komitee liige
  • 2018 ICOMOS Eesti komitee auliige

• 2019 Valgetähe III klassi teenetemärk^[1]

Fredi-Armand Tompsi abikaasa oli kunstiteadlane Niina Tomps (1927–1987). Tal on tütar Enel-Katrin Vahter, kes on samuti arhitekt, ning poeg Leho-Toomas Tomps, kes töötab insener-restauraatorina.^[2]

• Riin Alatalu, Fredi Tomps. "Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps". Tallinn 2024. ISBN 9789949730124