Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma. Seda kõneleb umbes 500 000 ersat, kes elavad peamiselt Volga keskjooksul Mordva Vabariigi idaosas ja Orenburgi, Nižni Novgorodi, Samara ja Uljanovski oblastites; samuti Baškortostanis, Tatarstanis ja Tšuvaššias. Ersa keelega sarnaneb väga mokša keel, koos nimetatakse neid ka tihti mordva keelteks. Teine lähem sugulaskeel on mari keel.
Ersa keelt peetakse ohustatud keeleks.[2]
Tähestik
Ersa keelt kirjutatakse kirillitsas:
| А а | Б б | В в | Г г | Д д | Е е | Ё ё | Ж ж | З з | И и | Й й | К к | Л л | М м | Н н | О о | |
| П п | Р р | С с | Т т | У у | Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш | Щ щ | Ъ ъ | Ы ы | Ь ь | Э э | Ю ю | Я я |
Lihtsustatud hääldus
| Täht | Hääldus |
|---|---|
| А а | [a] |
| Б б | [b] |
| В в | [v] |
| Г г | [g] |
| Д д | [d] |
| Е е | [je] |
| Ё ё | [jo] |
| Ж ж | [ʒ] |
| З з | [z] |
| И и | [i] |
| Й й | [j] |
| К к | [k] |
| Л л | [l] |
| М м | [m] |
| Н н | [n] |
| О о | [o] |
| П п | [p] |
| Р р | [r] |
| С с | [s] |
| Т т | [t] |
| У у | [u] |
| Ф ф | [f] |
| Х х | [h] |
| Ц ц | [ts] |
| Ч ч | [tš] |
| Ш ш | [š] |
| Щ щ | [štš] |
| Ъ ъ | (kõvendusmärk) |
| Ы ы | [õ] |
| Ь ь | (pehmendusmärk) |
| Э э | [e] |
| Ю ю | [ju] |
| Я я | [ja] |
Kirjakeel kujunes vene tähestiku baasil välja aastal 1925.
Grammatika
Arvsõnad
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 20 | 100 | 1000 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| вейке (ве) | кавто | колмо | ниле | вете | кото | сисем | кавксо | вейксэ | кемень | комсь | сядо | тёжа |
Isikulised asesõnad
| Ainsus | Mitmus | |
|---|---|---|
| 1. | мон | минь |
| 2. | тон | тынь |
| 3. | сон | сынь |
Küsisõnad
мезе "mis", ки "kes", кода "kuidas", зняро, зяро "kui palju", косо "kus", ков "kuhu", знярдо, зярдо "millal", кодамо "milline", мень "missugune", мекс "miks".
Kasutus meedias
Ersa keelt tarvitatakse Mordva vabariigis tele- ja raadiosaadetes. Ersa keeles ilmuvad ajalehed Erzjan Pravda ja Erzjan Mastor.