Elmar Loige (23. juuni 1922 Vohnja vald, Virumaa – 4. jaanuar 2003) oli eesti arst.
Ta õppis Türi algkoolis ja lõpetas aastal 1941. aastal Türi Keskkooli. Septembris 1941 ta arreteeriti sakslaste poolt, viibis 1942. aasta augustini vangistuses Paides, Tallinnas ja Laitses. Siis sattus ta mobilisatsiooni alla, kust põgenes ja töötas 1942. aastal augustist novembrini põllutöölisena Virumaal, 1942. aasta novembrist 1944. aasta augustini töötas ta laadijana Türil ja Paldiskis ning õppis seejärel Tallinnas Raudteekoolis nr 1. Aastatel 1945–1951 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas; juba üliõpilasena spetsialiseerus ta kõrva-nina-kurguhaigustele.
Aastatel 1951–1955 töötas ta Tartu Kurttummade Kooli arstina. Aastatel 1955–1958 töötas ta Tartu Kliinilise Haigla otorinolarüngoloogina. Aastal 1958 sai ta pakkumise tulla tööle Eesti NSV Tervishoiu Ministeeriumi IV Valitsuse Vabariiklikku Haiglasse, ta võttis pakkumise vastu ja töötas seal veel aastal 1997 (siis juba ümbernimetatud Magdaleena Haiglas) kõrva-nina-kurguhaiguste kabineti juhatajana. Palju aastaid oli ta kinnistatud ooperiteatri Estonia konsultant-arstiks.
Dr. Elmar Loige suri 4. jaanuaril 2003 ja ta maeti 17. jaanuaril 2003 Rahumäe kalmistule[1].
Tunnustus
Viited
Kirjandus
- Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk 794.