Autoriõiguse direktiiv ehk infoühiskonna direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas)[1] on Euroopa Liidu direktiiv, mis rakendab Euroopa Liidu piires Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse lepingut ja ühitab autorikaitseseadusi kogu Euroopa Liidus, näiteks autoriõiguses tehtavate erandite asjus.[2] Direktiiv jõustus Rooma lepingus ettenähtud siseturumeetmete alusel.

Direktiivi kehtestamisele eelnes Euroopa Liidus pretsedenditu ulatusega lobitöö[3] ning seda on toodud näiteks autorikaitsetööstuse edust[4]. Direktiiv annab ELi liikmesriikidele autoriõiguse rakendamisel ulatusliku vabaduse. Liikmesriikidele jäeti direktiivi rakendamiseks aega 22. detsembrini 2002. Tähtaja raames tulid toime siiski vaid Kreeka ja Taani ning lõpuks algatas Euroopa Komisjon kuue liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse direktiivi rakendamata jätmise pärast.

Direktiiv (EL) 2019/790

 Pikemalt artiklis Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul

Direktiiv jäi kiirelt arenevale digitaalsele maailmale jalgu ja seetõttu hakkas Junckeri komisjon eesotsas Andrus Ansipiga välja töötama uut autoriõiguse direktiivi eelnõu. Ettepanekute pakett anti Euroopa Parlamendile üle 16. septembril 2016.[5] Uus autoriõiguse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ) on mõeldud kehtivat direktiivi täiendama.[6]

Viited

No tags for this post.