Brutselloos (varem kasutatud ka nimetusi Bangi tõbi, Bangi infektsioon) on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suis ja Brucella canis.

Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Bakterid levivad järgmistel viisidel:

RHK-10 alusel klassifitseeritakse brutselloosi järgmiselt:

  • Brucella melitensis'e brutselloos (A23.0)
  • Brucella abortus'e brutselloos (A23.1)
  • Brucella suis'e brutselloos (A23.2)
  • Brucella canis'e brutselloos (A23.3)
  • muu brutselloos (A23.8)
  • täpsustamata brutselloos (A23.9)

Ajalugu

Esimest korda puutusid selle haigusega kokku Briti põetajad 1850. aastatel Krimmi sõjas Maltas.

1887. aastal selgitas David Bruce välja haiguse põhjusliku seose organismiga.

1897. aastal eraldas taani veterinaar Bernhard Bang bakteri Brucella abortus, mis põhjustas brutselloosi. Hiljem hakatigi haigust sageli nimetama Bangi tõveks.

Patogenees

Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel maksa, põrna ja luuüdisse, kus nad liiguvad makrofaagidesse ja hakkavad paljunema ning eritavad endotoksiine, mis kanduvad üle kogu organismi laiali. Brutselloosi peiteaeg on sõltuvalt raskusastmest 10–30 päeva. Eriti ohtlik on brutselloos rasedatele naistele, sest võib esile kutsuda abordi.

Kliinilised sümptomid:

Ravi

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Brutselloosi korral kasutatakse järgmisi medikamente:

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Brutselloos
No tags for this post.