Katehhu-akaatsia ehk beetliakaatsia (Acacia catechu) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas.

Katehhu-akaatsia on levinud kogu Indias põhjas Himaalajani, idas Birmani, läänes Afganistanini. Teda kasvab ka Hiinas ja India ookeani saartel. Inimene on viinud ta ka Austraaliasse, kus on hakanud kohalikke liike välja tõrjuma.

Katehhu-akaatsia on keskmiselt kuni 6 m, harva kuni 15 m kõrge puu või põõsas. Koor on hall (Acacia catechu var. sundral pruun). Lehed on sulgjad 10–20 cm pikkused liitlehed. Astlad asuvad paarikaupa lehtede alustel, mõnikord puuduvad. Õied on valged või kahvatukollased, väikesed, tihedates piklikes kuni 70 cm pikkades kobarates. Vili on lapik kaun, milles on mitu lapikut ümarat tumepruuni seemet.

Puu eelistab avatud valgusküllaseid avamaastikke. Mulla suhtes pole ta üldiselt nõudlik, kuid paremini kasvab liivastel muldadel.

Taime on kõige parem paljundada seemnetest, mida enne külvamist soojas vees loputatakse. Pärast pool aastat kestnud idandamist istutatakse taimed põllule.

Katehhuseemned on proteiinirikkad ja neid tarvitatakse toiduks. Oksi ja lehti söövad kodukitsed.

Nafta puurimisel kasutatakse lülipuidust saadavat ainet viskoossuse reguleerimiseks.

Lülipuidust saadakse parkainet katehhut, mida toodetakse nii, et kõigepealt puit peenestatakse, siis seda keedetakse, vesi aurustatakse ja jääk kuivatatakse. Katehhut müüakse väikeste vaskpunaste, peaaegu mustade tükkidena. Katehhu on kibeda maitsega, lahustub täielikult vees ja etüülpiirituses.

Katehhut segatakse beetlisse ning kasutatakse naha parkimis-, värv- ja raviainena (igemete verejooksu peatamiseks). Katehhuga värvitakse juukseid. Mõned india rahvad usuvad tal olevat rasestumisvastast toimet.

Puitu kasvatatakse põletuspuiduks, samuti mööbli ja tööriistade valmistamiseks. Puidu tihedus on 880 kg/m³.

Taime ekstraktis olevast flavanoolist toodetud ained on saanud nime katehhu järgi: katehhiinid, epikatehhiinid, katehhoolid ja katehhoolamiinid.