BMW M50 on reasasetusega 6-silindriline kahe ülanukkvõlliga (DOHC) bensiinimootor, mida toodeti aastatel 1990-1996. Esmakordselt võeti see kasutusele E34 kerega 5. seeria mudelite 520i ja 525i juures ning see mootor vahetas välja M20 mudelitähisega mootori.^[1]

M50 mootoriplokk oli valmistatud malmist ja plokikaas oli alumiiniumsulamist. Iga silindri kohta on 4 klappi.

1992. aasta septembris uuendati M50 M50TU-ks ("technical update" ehk "tehniline uuendus") ning see oli BMW esimene mootor, mis kasutas muutuvat klappide ajastust. BMW nimetas seda süsteemi Single-VANOS-eks ning see muutis ainult sisselaske nukkvõlli faasi.

M50-st hakati järk-järgult loobuma pärast M52 mootori kasutuselevõttu 1994. aastal.

E36 M3 jõuallikaks on S50 mootoriseeria, mis on M50 suurema võimsusega versioon.

S50 on M50 sportlikum versioon, mis võeti kasutusele E36 kerega BMW M3-l ning see vahetas välja neljasilindrilise BMW S14 mootori, mida kasutas eelmise põlvkonna E30 M3. Sarnaselt M50-ga, oli mootoriplokk valmistatud malmist ning plokikaas alumiiniumsulamist.

Ameerika Ühendriikides kasutati väiksema võimsusega mootorit tähistusega S50B30US, millel on tavalise M50 mootoriga rohkem ühist kui teistel S50 versioonidel.