Aunaku mõis (saksa keeles Aunaek, Aunack^[1]), ka Õunaku, Aunako mois^[2] oli Kassari mõisa karjamõis Pühalepa kihelkonnas Hiiumaa saarel Läänemaal.

1573. aastal pantis Rootsi võim rittmeister Hans Wachtmeistrile Surikuleby (Aunaku) küla ja kaks talupoega Runakaby külast^[3]. 1575. aastal läänistas Johan III, Hans Wachtmeisterile Hiiumaal asuvad Waiferi, Suriküle ja Aunaka talud, kokku 24 adramaad, koos päraldistega, kuna tal oli palgavõlana saada 760 taalrit. 1576. aastaks oli maaraamatu järgi oli H. Wachtmeisteri kätte läinud terve Kassari saar (tollal Kaskesaar), kus kahes vakuses oli kokku 24 adramaad ja ka Aunaku neli adramaad^[4].

Rootsi valitsusajal oli Rootsi kuningas Johan III huvitatud soolakoja avamisest Aunakusse ja Eestimaa kuberner Pontus De la Gardie võttis Aunaku neli adramaa suuruse lääni Hans Wachtmeisterilt ning andis asemele samasuure Saulepa mõisa^[5]. kuningas Sigismund III aga otsustas Saulepa mõisa tagasi anda õigusjärgsele pärijale Peter von Höstenile ja Saulepa võeti taas Hans Wachtmeisteri leselt tagasi ja asemele anti endine Aunaku ning aastatel 1605–1623 oli Aunaku ja Vaemla mõis Claus Wachtmeisteri valduses, kuid hiljem tekkis sinna uuesti küla, nii et 17. sajandi 80. aastail on Aunakut nimetatud vanaks mõisaasemeks, mis oli jaotatud taludeks^[4].

• Kassari ehk Aunaku mõis

• Leo Tiik, Kassari kaugetest aegadest, Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3
• Leo Tiik, Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest, Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012

Pühalepa kihelkond

Kirik: Pühalepa
Mõisad: Kassari mõis | Kärdla mõis | Hiiu-Suuremõisa mõis | Kärdlamõisa mõis | Loja mõis | Partsi mõis | Soonlepa mõis | Vilivalla mõis