Antoine Raucourt (Venemaal sageli ka koos sünnikohta näitava nimeosaga Antoine Raucourt de Charleville; 1789 Charleville-Mézières4. mai 1841) oli Prantsusmaa insener (sh sõjaväeinsener), sõjaväelane (kolonel), filosoof, haridustegelane ja publitsist; aga ka Venemaa insener (sh sõjaväeinsener) ja sõjaväelane (alampolkovnik).

Elulugu

Ta lõpetas 1811. aastal Pariisis Ecole Polytechnique'i silla- ja teedeehituse erialal.

1814. aastal osales ta sõjaliste ehitiste püstitamisel Pariisi ümbruses Kuuenda koalitsiooni sõja ajal. Aastatel 1818–1820 töötas ta Touloni meresadama ja arsenali ümberehitamisel. Ta töötas alates 1819. aastast insener Charles Bérigny' alluvuses, kes leiutas viisi vundamentide tugevdamiseks mördi injekteerimise teel.

Aastatel 1821–1826 oli ta Venemaa teenistuses, oli Peterburis Teedeinstituudi professor.

Ta tegi Narva uue viieavalise puitsilla algse projekti. Tema kasutas sillasammaste alustes esimest korda Eestis betooni, mille sideaine oli küll hüdrauliline lubi (või selle eriliik romaantsement), mitte nagu tänapäeval on põhiliselt portlandtsement. Ta otsis ise Narva ümbruse merglilise lubjakivi leiukohti, võttis neid kasutusele ja korraldas selle kivi põletamist ahjudes nii, et saadi hüdrauliline lubi. Sild ehitati valmis insener Carl Eberhard von Bulmerincqi (1791–1860) lõpliku projekti järgi aastatel 1828–1829 ning püsis kuni 1941. aastani.

Tegeles Mõkolajivi veevarustussüsteemi[1] ja Peterburi üleujutuste kaitsesüsteemide kavandamisega. Aastatel 1823–1824 tegi ta Sevastopoli sadama rekonstrueerimise projekti. Selle projekti eest pälvis ta Püha Vladimiri ordeni ja ülendati polkovnikuks. 1835. aastal hakati tema 1820. aastatel tehtud, aga John Uptoni poolt hiljem muudetud projekti järgi ehitama Sevastopoli veevärki.[1]

Ta lahkus 1. jaanuaril 1827 Rootsi, kust kirjutas Nikolai I-le karmi kirja süüdistustega kolleegide ja Venemaa elukorralduse vastu üldiselt.[2]

Seejärel naasis ta Prantsusmaale ja jätkas ta oma inseneritööd.

Ta oli juba Venemaal kohtunud Prosper Enfantiniga ja saanud temalt mõjutusi. Prantusmaale naasnuna hakkas Henri de Saint-Simoni filosoofia mõjul tegelema valgustus- ja haridusküsimustega. 1830. aastal asutas ta koos Auguste Comte'iga rahvaülikooli "Association polytechnique", avaldas mitu raamatut ja andis aastatel 1836–1839 välja ajakirja "Valgustaja" (L'Éducateur).

Ta täiustas oluliselt insener Edme Régnieri leiutatud dünamomeetrit, millega 1835. aastal pälvis Montyoni auhinna (Prix Montyon) mehaanikaauhinna.

Enne pensionileminekut oli ta Haute-Marne'i departemangu teede ja sildade ameti ülem.

Teoseid

Mehaanika alal

  • Mémoire sur les Expériences Lithographiques Faites à l'École Royale des Points et Chaussées de France. Toulon 1819

Ehituse alal

  • Traité sur l'art de faire de bons mortiers et d'en bien diriger l'emploi, ou Méthode générale pratique pour fabriquer en tous pays la chaux, les cimens et les mortiers les meilleurs et les plus économiques. 1822; 2. trükk 1828; 3. trükk 1831
  • Sur les moyens à employer pour l'entretien et la conservation des routes; Suivi de l'absence de la méthode dans les écrits qui traitent des arts de construction. //Journal du génie civil, des sciences et des arts, vol. 4. 1829

Filosoofia alal

  • Cours de philosophie pratique de la petite industrie. l'art de se former, de se conserver et d'être heureux à peu de frais. Paris 1831
  • L’Éducation positive ou l'art ignoré d'être heureux. Paris 1832
  • Manuel d'éducation positive indispensable à tout le monde (abrégé). Paris 1833
  • Cours normal de philosophie positive. Première partie : Physique philosophique de l’homme. Paris 1834

Tunnustus

Viited

  1. 1,0 1,1 Ю. Крючков. "Этот строптивый инженер Рокур". Вечерний Николаев, 5. detsember 2008
  2. Irina Gouzévitch, Dmitri Gouzévitch. "Note de l’ingénieur-colonel Raucourt de Charleville concernant les voies de communication en Russie". // Cahiers du monde russe, Tome XXXVII, n° 4. 1996. Lk 479—504

Tema kohta

  • "Biographie des hommes du jour". Tome III, Ire partie. Paris 1837. Lk 123–127
  • Irina Gouzévitch, Dmitri Gouzévitch. "Note de l’ingénieur-colonel Raucourt de Charleville concernant les voies de communication en Russie". // Cahiers du monde russe, Tome XXXVII, n° 4. 1996. Lk 479—504
  • Ю. Крючков. "Этот строптивый инженер Рокур". Вечерний Николаев, 5. detsember 2008
  • Uno Trumm. "EESTI ESIMENE BETOONEHITIS: Narva sillale anti tsaar Nikolai I nimi". Õhtuleht, 21. juuli 2022
  • Hélène Vérin. "Construire une science de l'homme - Antoine Raucourt, un polytechnicien engagé (1789-1841)". // Histoire des techniques, n° 35. Classiques Garnier. 2024

Välislingid

No tags for this post.