Andrus Öövel (sündinud 17. oktoobril 1957 Tallinnas) on Eesti endine aerutaja, sporditegelane, piirivalveohvitser ja poliitik, Eesti kaitseminister aastatel 1995–1999.

Ta lõpetas 1976. aastal Tartu 1. Keskkooli^[1] ja 1986. aastal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.

Aastatel 1999–2000 õppis sõjanduskolledžis Royal Military College of Science, 2001. aastal täiendas end Genfi julgeolekupoliitika instituudis.^[2]

Ta oli 24-kordne Eesti NSV meister aerutamises aastatel 1974–1984: 10 korda ühesüstal, 11 korda kahesüstal ja 3 korda neljasüstal.^[3]

Ta oli aastatel 1989–1990 tegev Eesti Olümpiakomitees. Aastatel 1994–1997 oli ta Eesti Spordi Keskliidu aseesimees ja aastatel 1998–1999 Eesti Spordi Nõukogu liige.

Ta töötas aastatel 1978–1989 Eesti NSV Siseministeeriumis, sellest 1985-1989 kriminaaljälituse operatiivvolinikuna^[4], ning õppis samal ajal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas.

Ta oli Rahvarinde liikmena 1989. aasta juulis ja augustis Balti keti korralduskomitee juht Eestis^[2], tegeledes selle trassivaliku, logistika ja turvalisusega. Kui Interrinne ründas 15. mail 1990 Toompea lossi, oli ta Rahvarinde turvateenistuse juht.

Öövel oli pärast seda tegev Kodukaitse moodustamisel^[2] ning oli selle ülem ja staabiülem aastatel 1990–1993. Talle anti majori auaste. ^[viide?]

20. septembril 1990 moodustati riigiminister Raivo Vare juhtimisel Eesti Vabariigi majanduspiiri kehtestamise komisjon, mille eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Kodukaitse esindajana kuulus komisjoni ka Öövel. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 Kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus ja alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Andrus Öövel oli Kodukaitse staabiülem (1990–1993)^[5].

Piirikaitseamet moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991 ning Öövel oli Riikliku Piirikaitseameti, seejärel Tolli- ja Piirikaitseameti ja alates 28. veebruarist 1992 Piirivalveameti peadirektor kuni 1993. aasta juunini.

Andrus Öövel oli nooruses tippsportlasena 1986-1988 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige^[4].

Aastatel 1993–1995 oli ta Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees.

Ta valiti 1995. aasta märtsis VIII Riigikogu liikmeks Valimisliidust Koonderakond ja Maarahva Ühendus, valimistel sai isikumandaadi (1098 häält).

Aprillist 1995 aprillini 1999 kuulus ta Tiit Vähi valitsusse, olles kaitseminister.

2000. aastast elab ta Šveitsis ja töötab organisatsioonis Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskus (DCAF)^[2][6], mille egiidi all nõustab ta Balkani maade ja Kesk-Aasia riikide piirivalvete ülesehitamist.

• Andrus Öövel, "Eesti piirivalve ei kujuta Venemaale mingit heidutust", ERR, 9. oktoober 2014

• 1978 – NSV Liidu meistersportlane
• 1979 – NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane
• 2006 – Riigivapi teenetemärk (IV klass)

Tema isa oli sporditegelane ja vabatahtliku piirikaitse esmaseid organiseerijaid Voldemar Öövel.

Ta oli aastatel 1987–2005 abielus Anu Öövliga, neil on ühine poeg Norman Öövel (1990–2025) ja kasupoeg Martin Öövel. Tema abielulahutuse protsess pälvis ka meedias tähelepanu,^[7][8] aga uurimisorganid loobusid kahtlustusest juba eeluurimise käigus.

2004. aastast oli tema elukaaslane ungarlanna Beata Varga, kellega on neil ühised lapsed Johanna Õnnemaria ja Arho Andor.

Öövel on mänginud hobi korras korvpalli^[4]. Tema hilisem hobi on mägironimine, ta on osalenud õemees Tõivo Sarmeti mägiekspeditsioonidel Himaalajas Broad Peaki mäele (2001) ja Alaskal Ameerika Ühendriikide kõrgeimale mäele McKinleyle.

• Biograafia ESBL-is
• Andrus Ööveli sporditulemused