See artikkel räägib Eesti arstist ja poliitikust; Eesti NSV majandustegelase ja ministri kohta vaata artiklit Alfred Mõttus (1899–1951), juristi kohta Alfred Mõttus (1930–2016)

Alfred Julius Mõttus (12. september 1886 Taheva vald4. oktoober 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast) oli Eesti arst, tervishoiutegelane ja poliitik.

Haridustee

Õppis Taheva vallakoolis, Karula kihelkonnakoolis (18971900), Hugo Treffneri Eragümnaasiumis (19011902), Tartu Kroonugümnaasiumis (19021908) ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (19081914) [1]

Töökäik

Töötas aastail 19141918 arstina Võrumaal ja Valgas, olles 19151916 Valga Punase Risti haigemaja juhataja, 19161918 Venemaa Linnade Liidu Valga haigemaja juhataja ja Valga rajooni vanemarst ning 19171918 Valga linna tervishoiuarst. Valga tsiviil komissar alates 21. novembrist 1918.

Osales Eesti Vabariigi sünnist alates elavalt poliitikas. Aastail 19191940 töötas Mõttus Tervishoiu Peavalitsuses, algul juhataja abina ja alates 1920. aastast juhatajana. 19191923 oli ta Eesti-Läti piirikomisjoni Eesti delegatsiooni juhataja. 19221923 ja 19261927 oli töö- ja hoolekandeministri abi.

Aastail 19261932 oli Mõttus Riigikogu liige ja 19271928 haridusminister Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses.[1] 19281940 töötas haridus- ja sotsiaalministri (alates 1936 sotsiaalministri) abina. 1936. aastal oli ta Männiku plahvatusohvrite ja nende perekondade abistamise seltskondliku komitee esimees. 1937. aastal kuulus Rahvuskogu esimese koja liikmete hulka ja oli aastail 19381940 Riiginõukogu liige (rahvatervishoiu alalt, Tervishoiu Talituse direktor).[2].

Seejärel Sotsiaalministeeriumi sotsiaalministri abi ja tervishoiu- ja hoolekandetalituse direktor, 1940. aasta juunipöörde järel, sotsiaalminister Neeme Ruusi otsusega need kohad lahutati, ja dr. Alfred Mõttus jäi vaid Sotsiaalministeeriumi tervishoiu- ja hoolekandetalituse direktoriks, 27. juunil 1940. aastal [3] nimetati Johannes Varese valitsuses sotsiaalministri abiks Lembit Lüüs.

Arreteeriti NKVD poolt 13. juunil 1941. Suri Sosva vangilaagris.

Ühiskondlik tegevus

Tunnustus

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 "Dr A. Mõttus 50-aastane". Päewaleht, nr. 246. 11. september 1936. Vaadatud 20.04.2017.
  2. "Dr Mõttus Riiginõukogu liikmeks". Postimees (1886-1944). 23. märts 1938. Vaadatud 20.04.2017.
  3. Lembit Lüüs sotsiaalministri abiks., Järva Teataja (1926-1944), nr. 74, 28 juuni 1940

Välislingid

Eelnev
Jaan Lattik
Eesti haridusminister
19271928
Järgnev
Leopold Johanson
No tags for this post.